Rahvatervis

WHO tervise determinandite definitsioon

Personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus

WHO tervise determinandite kontseptsioon

20-30% pärilikud eeldused ehk geenid

20% elukeskkond

40-50% eluviis

10% arstiabi ehk tervishoid

Ebamugavus- või raskustunne

Selle all mõistetakse olukorda, mis põhjustab inimesele kahju või valu

Patogenees = haiguse areng

ladina keeles pathos = haigus, kannatus; kreeka keeles genesis = „sünd“, „põhjus“, „areng“

Inimeste tervist mõjutavad üldised sotsiaal- majanduslikud, kultuuri ja keskkonna tingimused, sotsiaalsed ja ühiskonna mõjurid, elu- ja töötingimused, individuaalse eluviisi ja bioloogilised mõjurid

Mudel näitab, et ka indiviidide käitumine tuleneb neist sotsiaalsetest ja keskkondlikest tingimustest, millises indiviid elab, õpib ja töötab

Kui keskenduda tervisedenduses ainult elanikonna teadlikuse tõstmisele, oskuste arendamisele ja teavitamisele, siis see pole efektiivne, puudutab vaid mõningaid tervisemõjureid ning ei anna oodatavaid tulemusi

Tervist mõjutavad veel lisaks indiviidi ja grupi:

Kultuuritraditsioonid

Riigi poliitiline süsteem

Majandus

Keskkond

Psühhosotsiaalsed tegurid

kuni 5% geenid ja bioloogia

17% tervishoid ehk meditsiiniabi

25% kuni 60% sotsiaalsed mõjurid

Terviskäitumine

Personaalsed

Rahvus

Geneetika

Sugu

Sünnikoht

Enesehinnang

Toimetulekuoskused

Eluviis (toitumine, liikumine, sõltuvusained jne)

Majanduslikud

Töö

Sissetulek ja sotsiaalne positsioon

Haridus

Keskkondlikud

Kodu- ja töökeskkond

Füüsikaline keskkond

Sotsiaalsed

Rahu ja turvalisus

Paikkond

Personaalsed suhted

Rahvatervise seaduse järgi

Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu

Rahvatervise alased tegevused

Esmased ennetusstrateegiad - eesmärk: edendada ja kaitsta tervist ja vältida haigusi

Teisesed ennetusstrateegiad – eesmärk: haiguse varajane avastamine ja ravi

Kolmandad ennetusstrateegiad –eesmärk: töövõimetuse vältimine ja teovõime taastamine

Rahvatervise alased tegevused Eestis

Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring

Epideemiate ennetamine ja kontrollimine

Keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit,vesi ja tööohutus

Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine

Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks

Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks

Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine

Rahvatervisepoliitika arendamine

Rahvatervise seaduse järgi on terviseedendamise vahenditeks

Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana

Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine

Tervistavate teenuste arendamine

Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine

Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO)

Tervis on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine (WHO 2012)

Väärtuste skaalas on tervis esmajärgulise tähtsusega

Tuleneb sõnast terviklik, terve

Sisaldab endas nii füüsilist heaolutunnet, psühholoogilist heaolu (rõõm, rahulolu jm) ning ka tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust

salus lad.k. tervis, genesis –teke

Teadus, mis uurib salutogeneetilisi protsesse ehk tervise arengut, on
saanud tuntuks kui salutoloogia

Salutogeneesi mõiste tõi nüüdisaegsesse
terviseteadusesse esimest korda Ameerika-Iisraeli meditsiinisotsioloog Aaron Antonovski (1923–1994)

Keskendub ressurssidele, mis on indiviidil, grupil ja/või ühiskonnal olemas, et säilitada ja laiendada tervise arengule suunatud protsesse, erinevalt patogeneesist, mis keskendub haiguste sümptomitele

Statistiline kontseptsioon

Määratletakse tervist vaid erinevate biomeditsiiniliste (näiteks vererõhu väärtused, vereanalüüsi väärtused jne) näitajate alusel

Funktsionaalne kontseptsioon

Funktsionaalsete normide määratlemine nõuab aga kokkulepitud väärtushinnangute olemasolu ja sõltub seetõttu palju ühiskonna väärtushinnangutest, mida loetakse normaalseks funktsioneerimiseks

Meditsiiniline kontseptsioon

Seda mudelit on palju kritiseeritud

Tervise mõistet meditsiinis käsitleb enamik inimestest haiguse puudumisena, jättes kõrvale muud tegurid (heaolu ja elukvaliteedi).

Akadeemiline kontseptsioon

Psühholoogia

Sotsioloogia