on osa rahvaluule suulisest pärimusest ehk folkloorist. Regivärsilisest rahvalaulust on trükikunsti arengu kaudu säilinud peamiselt ainult üks koostisosa: sõnad.Viisist ja ettekandmisest kaugemast ajast palju teavet pole.Tekste hakati koguma juba 19. saj. teisest poolest, viise 20. saj. alguses, esitamise kohta aga alles pärast 1927. aastat.
annab laulule iseloomu ja edastab soovitud iseloomuga sõnumi.Vanema rahvalaulu esitajad olid (valdavalt) naised.
eeslaulja ja koor
Eeslaulja laulab ette sõnad, mida nn. koor kordab.
ettehaarav sisseastumine
Koor liitub eeslauljaga värsirea kahel viimasel silbil või refräänisõnadel. Eeslaulja liitub kooriga samal põhimõttel. Nii tekib "katkematu laulmine" ehk lauluahel (puuduvad märgatavad hingamiskohad).Näiteks "Suur tamm" (Järva-Jaani):L M N M J M / L J eeslaulja+koorÕ- e- ke-sed hel-la- ke-sed L M N M J M / L J koor+eeslauljaÕ- e- ke-sed hel-la- ke-sed Näiteks "Mardilaul" (Varbla):J L M N S S M N/S M L J eeslaulja+koorLas-ke mar-did tup-pa tul- la, mar-ti, mar-ti J L M N S S M N/S M L J koor+eeslauljaLas-ke mar-did tup-pa tul- la, mar-ti, mar-ti
avaldavalt ühehäälne
Enamuses on regilaul 1-häälne, v.a. Setomaal.
laulsid valdavalt naised
suuline traditsioon
pillisaateta
Tegevusega seotud
Töölaulud
Lõikuslaulud
Karjaselaulud
Kalendrilaulud
Vastlalaulud
Jaanilaulud
Mardi- ja Kadrilaulud
Jõululaulud
Kiigelaulud
Pulmalaulud
Mängu- ja tantsulaulud
Lastelaulud
Hällilaulud
Teemadega soetud
Lüürilised laulud
Teemaks on inimese meeleolud, mõtted, mälestused. Laulud loodusest, noorte elust, abielust jne.
aJutustavad laulud
Mütoloogilise sisuga laulud uskumustest ("Loomine"), legendilaulud.
aHuiked
On olnud peamiselt omavaheliseks suhtlemiseks.
aHelletused
Karjas käijate (ehk loomi karjamaal hoidjate/valvajate laste) omavaheliseks suhtlemiseks või koduga sõnumite vahetamiseks.
aÄiutused
Mõnesilbilised väikese ulatusega rahustavad laulud.
Itkud
ehk nutulaulud.
aLoitsud
Enamasti lausuti kas loodusnähtuste, inimeste, tööde, õnnetuste-haiguste mõjutamiseks.
Töö loits
Vihma loits
Vihma loits (Rõngu)Tule, tule, õllele, tuulekõnõ, õlle, vii vihma, õllele, Venemaale, õlle, aja huugu, õllele, Harjumaale, õlle, tõuka vihma, õllele, Turjamaale, õlle, saada sagar, õllele, Sõrvemaale, õlle! Näide põllu, õllele, põdemassa, õlle; näide nurme, õllele, närtsimassa, õlle, hainamaada, õllele, hallitamas, õlle. Mine, vihma, õllele, vihu neidä, õlle, mine, huugu, õllele, uha neidä, õlle, nemä musta, õllele, muide siäs, õlle,tõrvaskandu, õllele, tõiste siäs, õlle!
Vihma loits (karaoke)
kõige olulisemad
värsiridades
Sõnad liigituvad värsiridadesse:Toodi härga Türgimaaltasuuri sõnni Soomemaaltakes pole iial ikkes olnudsajal aastal sahka näinud
algriim
Värsirea piires algavad sõnad sama või sarnase tähega:toodi härga Türgimaaltasuuri sõnni Soomemaalta
8 silpi värsireas
Värsireas on enamasti kaheksa silpi.too-di här-ga Tür-gi- maal-ta1 2 3 4 5 6 7 8 suu-ri sõn-ni Soo-me-maal-ta1 2 3 4 5 6 7 8
mõttekordus
Läbi mitme värsirea korratakse sama mõtet:kes pole iial ikkes olnudsajal aastal sahka näinudkümnel aastal kündnud maada
refräänisõnad
Korduvad sõnad värsirea lõpus, mil koos laulavad eeslaulja ja koor. Nendeks võivad olla nt. sõnad katri, kadriko, marti, märti, kas'ke, jaaniko, leelo ... Peamiselt kasutati Eesti lõunapoolses osas.Näiteks "Kadrilaul" (Tõstamaa): J J N M N M L M /N M L J eeslaulja+koorLaske Kad-rid sis-se tul-la, kat-ri, kat-ri J J N M N M L M /N M L J koor+eeslauljaLaske Kad-rid sis-se tul-la, kat-ri, kat-ri
askandeerimine
... tekib kui meloodia ja sõna rõhud ei lange kokku.Näiteks "Laulan mere maaksi" (Muhu):...lau-lud /la-ti /ka ni-/nas-ta...Näiteks "Kurb laulik" (Kolga-Jaani):...see üt-/leb i-/lul o- /le -masuu lau- /lab, sü- /da mu- /ret- seb
puudub autor
Kuna tegemist on suulise traditsiooniga, siis kindlat autorit pole.
kitsa ulatusega
Meloodia ulatus mahub sageli 3-6 astme vahele.
aastmeline
Sageli liigub meloodia läbides naaberastmeid.Näiteks "Mardilaul" (Rannu): RI DI J DI J DI RI DI /J RI RI RI Las- ke Mär-ti sis-se tul- la mär-ti, mär-ti RI DI J DI J DI RI DI /J RI RI RI Las- ke Mär-ti sis-se tul- la mär-ti, mär-ti
aühele silbile vastab üks noot
üherealine
Regilaul on üherealine, kui eeslaulja ja koor laulab sama meloodiat.Näiteks "Jõululaul" (Paistu):J L M M/M L M M/L J eeslaulja+koorOotsin pü- hi tu- le-va- da pü-hi J L M M/M L M M/L J koor+eeslauljaOotsin pü- hi tu- le-va- da pü-hi
akaherealine
Regilaul on kaherealine, kui eeslaulja ja koor laulab erinevat meloodiat.Näiteks "Suur härg" (Kadrina):J J M S / S S N M eeslaulja+koor Toodi här- ga Tür-gi-maal-ta L L M J / J J J J koor+eeslauljaToodi här- ga Tür-gi-maal-ta
aerinevatel sõnadel sama
Sama meloodiat võidi kasutada erinevates lauludes.
puudub autor
Kuna tegemist on suulise traditsiooniga, siis kindlat autorit pole.