Rahvatervis

Heaolu

Geneetika (20%)

Eluviis (50%)

Keskkond (20%)

Tervishoid (10%)

Eluviis

Elamistingimused

Haridus

Vesi ja kanalisatsioon

Tööstus

Põllumajandus

Töökeskond

Tervishoiuteenused

Haigus

ebamugavus- või raskustunnet

kahju või valu

seisukoht, et haigus peab olema tõendatud faktide (näiteks röntgenpilt), analüüside (näiteks muutused vereanalüüsis) või mingil muul meditsiinis tunnustatud moel

Patogenees = haiguse areng.

WHO definitsioon. Tervist mõjutavad tegurid ehk tervise determinandid

sotsiaalsed

personaalsed

kultuurilised

majanduslikud

keskkondlikud

Salitogenees

Ameerika- Iisraeli teadur Antonovski käsitlus

Tervise põhineb organismi ressurssidel

Muutused tervises ressursside vähenemisek või suurenemisel

toimetulekumehhanismid inimeses on olulised

Rahvatervise seadus

riigi tasandil tegevused

elanikkonna tervisliku seisukorra jälgimine

epideemiate ennetamine ja kontrollimine

keskkonna ja tööohutuse tagamine

teenustele juurdepääsu ja kvaliteedi tagamine

valmisolek kriisiolukordadeks

uue lahenduste väljatöötamine

paikkonna arendamine

rahvatervisepoliitika arendamine

Meditsiin

Kliiniline

taastus

ravi

Terviseteadused

ennetus

tervisedendus

WHO kontseptsiooni tervise determinaandid

Eluviis (40-50%)

Pärilikud eeldused ehk geeni (20-30%)

Elukeskkond (20%)

Arstiabi ehk tervishoid (10%)

Tervise kontseptsioonid

Akadeemiline (psühholoogia ja sotsioloogia

Statistiline (biomeditsiinilised näitajad nt vererüõhk

Funktsionaalne (ühiskonna poolt määratud normi täitmine

Medutsiiniline (haiguse puudumine)

Tervis

psühholoogilist heaolu (rõõm, rahulolu jm

tegutsemisvõimet,

eneseteostusvõime

elu mõtte tunnetust

füüsilist heaolutunne

Tervisemõjurite mudelid

Sotsiaalsed

rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted

Keskkondlikud

kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond

Majanduslikud

töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus

Personaalsed

geneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, toimetulekuoskused, eluviis (toitumine, liikumine, sõltuvusained jne), mis omakorda kujuneb sotsiaalsete normide poolt kultuurikeskkonnas.

Tarlov’i tervisemõjurite mudel

Terviskäitumine

Tervishoid ehk meditsiiniabi

Geenid ja bioloogia

Sotsiaalsed mõjurid

Tervisemõjurite ehk tervise determinantide

üksikisiku

grupi

rahvastiku

paremas või halvemas suunas

Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid (poliitilised otsused, demokraatia, kultuur jne.)

Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid (haridus, töö, sissetulek, etnilisus, sotsiaalne toetus jne.)

Käitumuslikud tervisemõjurid (toitumine, kehaline aktiivsus, tubaka ja alkoholi tarbimine, seksuaalkäitumine, liikluskäitumine jne.)

Keskkondlikud tervisemõjurid (füüsiline, bioloogiline, sotsiaalne, kultuuriline jne.)