Rahvatervis

Rahavatervise seaduse järgi

Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel näitab, et ka indiviidide käitumine tuleneb neist sotsiaalsetest ja keskkondlikest tingimustest, millises indiviid elab, õpib ja töötab. 

"Jäämäe mudel" - jäämäe veepinnal näha olev osa peegeldab rahvastiku tervise olukorda. Seda me saame mõõta ja hinnata. Vee all olevas osas peituvad tegurid, mis mõjutavad rahvastiku tervise seisundit.

Tarlov`i arvates on rahvastiku tervise olukord sõltuv peamiselt just sotsiaalsetest (haridus, töö jne) tervisemõjuritest.

4 tegurit -· Personaalsed: geneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, toimetulekuoskused, eluviis (toitumine, liikumine, sõltuvusained jne), mis omakorda kujuneb sotsiaalsete normide poolt kultuurikeskkonnas.· Majanduslikud: töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus· Keskkondlikud: kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond· Sotsiaalsed: rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhtedKõik need tervisemõjurid on omavahel seotud ning nende toime tervisele on kompleksne. (Kasmel & Lipand 2007.)Tervist kujundavad väga mitmete tegurite koosmõjud. Seetõttu on väga raske määrata erinevate tegurite mõju ulatust 

Kõige sagedamini kasutatakse tervise defineerimiseks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt 1948. aastal koostatud definitsiooni: Tervis on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine (WHO 2012). Täpselt samuti on tervis defineeritud ka Rahvatervise seaduses

Tervis, kui muutuv suurus, mis halveneb või paraneb erinevate tervisemõjurite toimel.

Haiguse all mõistetakse olukorda, mis põhjustab inimesele kahju või valu.

Ottawa Harta 1986. a terviseedenduse deklaratsioon rõhutab, et rahvastiku tervise võtmed asuvad väljaspool tervishoidu. Pidades tervise mõistet üheks olulisemaks inimõiguseks, rõhutatakse Ottawa Hartas tervise tagamiseks vajalikke kindlaid eeltingimusi - rahu, piisav sissetulek, toit, eluase, stabiilne ökosüsteem ja vahendite säästlik kasutamine.

Rahvatervise seaduse järgi: Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.Rahvatervis ei käsitle ainult bioloogiat, vaid on seotud suurel määral sotsiaalteadustega. Rahvatervise eripära ilmneb just seeläbi, et ühiskonda ja poliitikuid tuleb veenda teatud ühiskondlike meetmete realiseerimise vajalikkuses. (Sotsiaalministeerium i.a.)