RAHVATERVIS

"Tervis" ehk terviklik/terve. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) defineeris aastal 1948 tervise definitsiooni kui täieliku füüsise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit, mis ei ole ainult puuete ega haiguste puudumine. Täpselt samamoodi on mõiste "tervis" defineeritud ka Eesti Vabariigi põhiseaduses.

Rahvakeelis tõlgendame haigust kui mitte haigeks olemist. Termin "haigus" pärineb aga varasemast inglisekeelsest sõnast desaise. Igapäevaelus mõistame haigust kui olukorda, mis põhjustab meile kahju või valu. Kaasaaegses meditsiinis on levinud aga seisukoht, et haigus peab olema alati tõendud faktidega (nt statistiline kontseptsioon (röntgen, analüüsid jne)).

Haiguse arengu õpetus. Tundes patogeneesi, saame me teada, kuidas haigus tekib ja areneb.

Ameerika-Iisrali teadur Antonovski arvab, et tervis kui muutuv suurus võib halveneda või paraneda erinevate tervisemõjurite toimel. Kuna tema eitas haiguse-tervise vastandamist, lõi ta täiesti uue mõiste enda käsitlust teistele edasi kanda (salusgenesis, ld.k.) Antonovski kontseptsiooni järgi põhineb tervis organismi ressurssidel ning muutused tervises toimuvad ressursside vähenemisel negatiivses suunas või suurenemisel positiivses suunas.

Tervise kontseptsioone on vajalik teada, et näha neid mõjureid, mille muutmine aitab kaasa optimaalse tervise saavutamisele.

Selle kontseptsiooni alusel määratletakse tervist vaid biomeditsiiniliste näitajate alusel. Näiteks saab tuua uriiniproov, vererõhu mõõtmine, vereanalüüsid jm. Kui neis esineb normidest kõrvalekalle, siis võib inimest statistilises mõttes pidada haigeks.

Selle kontseptsiooni alusel mõistame tervist kui funktsionaalselt normi, kui organism on suutlik täitma ühiskonnas oma rolli. Et seda normi määratleda saaks, nõuab see kindlaid ja kokkulepituid väärtushinnanguid ja seetõttu sõltub ka see väga palju kogu ühiskonna väärtushinnangutest.

Palju kritiseeritud mudel, kuna see ignoreerib tegureid nagu näiteks sotsiaalsed, kultuurilised, käitumuslikud, mis kõik tervist mõjutavad. Tihti tõlgendatakse seda mudelit ka haiguse puudumiseks, mille kõrval jäetakse tahaplaanile heaolu ja elukvaliteet.

Selle kontseptsiooni alusel nähakse iga inimese tervist kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemust, kuna see kontseptsioon on seotud kahe suure teadusvaldkonnaga: psühholoogia ja sotsioloogia. Samuti on olulised ka paljud teised teadused nagu nt. keskkond, poliitika ja majandus.

... peegeldavad erinevaid tervise käsitlusi ning järeldust, et tervis on mitmeti mõistetav ning kujuneb mitmete mõjurite toimel.

Mudelis on välja toodud inimeste tervist mõjutavad üldised sotsiaal- majanduslikud, kultuuri ja keskkonna tingimused, sotsiaalsed ja ühiskonna mõjurid, elu- ja töötingimused, individuaalse eluviisi ja bioloogilised mõjurid.

Ryan ja Travis`e mudel näitab, et kui me keskendume tervisedenduses ainult elanikkonna teadlikuse tõstmisele (näit: „Alkohol põjustab haigusi!“), oskuste arendamisele (näit: „Joo vaheldumisi alkoholi ja vett!“) ja teavitamisele (näit: „Kui jood ära uju!“), siis see ei ole efektiivne, puudutab vaid mõningaid tervisemõjureid ning ei anna oodatavaid tulemusi.Tervist aga mõjutavad veel lisaks indiviidi ja grupi kultuuritraditsioonid, riigi poliitiline süsteem, majandus, keskkond, psühhosotsiaalsed tegurid ning paljud muud mõjurid, mis vajavad edasisi uuringuid.

Selle mudeli järgi liigitatakse rahvastiku tervise mõjurid nelja kategooriasse:· Geenid ja bioloogia· Tervishoid ehk meditsiiniabi· Terviskäitumine· Sotsiaalsed mõjurid

Mudeli järgi jagatakse tervist mõjutavad tegurid neljaks:· Personaalsed: geneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, toimetulekuoskused, eluviis (toitumine, liikumine, sõltuvusained jne), mis omakorda kujuneb sotsiaalsete normide poolt kultuurikeskkonnas.· Majanduslikud: töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus· Keskkondlikud: kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond· Sotsiaalsed: rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted

... määratletud riigi tasandil.Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring (teostab suures osas Terviseamet ja Tervise Arengu Instituut)Epideemiate ennetamine ja kontrollimineKeskkonna ja tööohutuse tagamine: toit,vesi ja tööohutusPakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamineValmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseksRahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseksPaikkonna mobiliseerimine ja arendamineRahvatervisepoliitika arendamine 

eesmärgiks edendada ja kaitsta tervist (tervisedendus) ja vältida haigusi (haiguste ennetamine)

 eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi.

eesmärgiks töövõimetuse (vaegurluse) vältimine ja teovõime taastamine (efektiivne ja põhjalik meditsiiniline ravi, füsioteraapia, rehabilitatsioonisüsteemid).

WHO defineerib: Tervist mõjutavad tegurid on personaalsed, sotsiaalised, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus. Selle kontseptsiooni järgi mõjutavad inimese tervist:* pärilikud eeldused ehk geenid 20-30%* elukeskkond 20%* eluviis 40-50%* arstiabi ehk tervishoid 10%TAI definitsioon: Tervist mõjutavate tegurite all mõistetakse selliseid tegureid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas.

Inimeste eluviisi on võimalik muuta eelkõige soodsa keskkonna loomise abil, mis lihtsustab ja toetab elanikkonna tervisekäitumust. Näiteks suitsetamisest loobumine töökoha muutuse tõttu, uues töökohas tervisliku toidu valimine, kuna seal on sellised alternatiivid olemas. Sellised struktuurid lihtsalt nõuavad või mõjutavad meilt teistmoodi käitumist. Peamised tervisemõjurid on aga: toitumisharjumused, kehaline aktiivsus, sõltuvusainete tarvitamine, seksuaal- ja turvakäitumine.

Mida kõrgem on sotsiaalne sidusus ühiskonnas, seda paremad on rahvastiku näitajad. Rahvastiku tervist mõjutavad peamiselt inimestevahelised suhted, nende kvaliteet, suhtlemisvõrgustike tihedus, vastastikune usaldus, kokkuhoidmise- ja sotsiaalse toetuse tunnetamine, mis kõik tervikuna on sotsiaalne sidusus. Sotsiaalse sidususe suurenemine on võimalik üksikisikute, rühmade, organisatsioonide ja kogukondade kaasamisega paikkondade terviseprobleemide lahendamise.

Elu-, töö- ja õpikeskkonda võivad sattuda erinevad ohutegurid (keemilised, füüsikalised, bioloogilised) peamiselt toodetest, ehitistest, rajatistest, sõidukitest ja tööstusettevõtetest. Eelnimetatud ohuteguritega puutub inimene kokku kas vahetu kontakti või õhu, vee ja toidu kaudu. Samuti võib kontakt ohuteguritega toimuda teiste inimeste või ka loomade kaudu.Elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevate ohutegurite negatiivne mõju võib ilmneda tihti alles aastate pärast (näiteks areneb välja allergia, närvikahjustus või kasvaja). 

Eestis potentsiaalsest tööjõust 6–7% on mitteaktiivsed haiguse, puude või vigastuse tõttu – kehv tervis vähendab tööturul osalemise tõenäosust meestel 40% ja naistel 30% võrra. Kokku langetab halb tervis Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) 6–15%. Praeguste tegevuste mõjud kumuleeruvad aastate jooksul, näiteks kui praegu õnnestuks langetada suremust 1,5% võrra, saaks 25 aasta pärast saadavat SKP-d isiku kohta tõsta 14% võrra.

... mõistetakse individuaalseid tegureid, mis viivad tervisemuutuseni või vähendavad tervisemuutuste teket. Peamised bioloogilsed tervisemõjurid on sugu ja vanus. Kuna need omavad eriti suurt mõju haigestumusele ja suremusele, siis on enamik tervisenäitajaid demonstreeritudki soo ja vanuse järgi.

... on teadusharu, mis uurib ja rakendab inimese tervise kaitse ja tugevdamise, haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega seotud.

* ravi* taastusOn suunatud indiviidide meditsiinilisele teenindamisele. Siia kuulub tavaliselt hage inimene, kes pöördub ise tervishoiutöötajate poole või suunatakse ravile.

* ennetus* terviseedendus Mõiste võeti kasutusele Kanadas. Poliitilises kontekstis, tuleviku tervishoiupoliitikaaluste formuleerimisel, rõhutati, et elukeskkond ja eluviis mõjutavad tervisenäitajaid rohkem kui tervishoiuteenused. Eestis vastuvõetud Rahvatervise seaduses on tervise edendamine defineeritud kui inimese tervistväärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervisttoetava elukeskkonna sihipärane arendamine.Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsioonis toodi esmakordselt välja viis peamist tegevusvaldkonda parema tervise tagamisel rahvastiku tasandil:1. Kujundada sellist poliitikat, mis toetaks tervist. See on iga tasandi poliitikute kohustus.2. Luua tervistsoodustav elukeskkond.3. Suurendada kogukonna osa tervise tagamisel.4. Arendada isiklikke oskusi ja teadmisi.5. Ümberorienteerida terviseteenistused: reorientatsioon preventiivsetele teenustele.