Sademed

Kihilise ehitusega ebakorrapäraseid jäätükke, millest rahe koosneb, nimetatakse raheteradeks.

Rahe tekib pilvedes tugevate äikesetormide korral

Kõige sagedamini esineb rahet kesklaiustel mandrite sisealadel ja troopikas harvemini

Rahetera läbimõõt on viis millimeetrit või rohkem.

Lumi on väikeste jääkristallide kogum.

Lumi moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0 °C, kui veeaur sublimeerub otse juba olemasolevale jääkristallile

Lund võib sadada lauslumena, hooglumena, teralumena, aga ka lume ja vihma seguna.

Härmatis ehk härm on valge kohev lumetaoline sademekiht

ekib puuokstele, traatidele jm külma uduse ilmaga või eriti tugeva külmaga

Eristatakse kristallilist ja teralist härmatist.

Kaste on õhust temperatuuri langemisel ja veeauru kondenseerumisel maapinnale ja esemeile sadestunud veepiisakesed.

Lörts on sademete liik, mis koosneb nii lumest kui ka vihmast

Lörtsi sajab tavaliselt hilissügisel ja varakevadel, ka talvel sulailma ajal.

Lörts tekib, kui õhutemperatuur troposfääri alaosas ületab 0 °C.

Jäide on jääkiht, mis tekib maapinnale ja esemeile alajahtunud vihma- või udupiiskade jäätumisel.

Jäite tekkimiseks sobiv õhutemperatuur on 0...–3 °C

Jäide võib olla mitu sentimeetrit paks.

Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.

Vihma sajuks on vajalik, et atmosfääris oleks õhutemperatuur jäätunud vee sulamispunktist kõrgem

Vihma peamine tekkimise põhjus on õhuniiskuse liikumine ruumis

Linnade sooajussaarte efekt suurendab nii sademete hulka

Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlema kogum, mis vähendab nähtavuse alla 1 km

Udu tekib siis, kui õhu suhteline niiskus on 100%.

Udupiisad moodustuvad, kui veeaur kondenseerub kondensatsioonituumakestele

Hall rohu ja lehe pinnal
Hall ehk kahu ehk öökülm on sade, mis tekkib maapinnale, taimedele ja esemetele

Õhuke ebaühtlane jääkristallide kiht moodustub õhus sisaldavast veeaurust, kui aluspinna temperatuur langeb alla 0 °C.

Hallad võivad tugevasti kahjustada aia- ja põllukultuure.