Füüsika

Mõisted

Gravitatsioon-vastastikmõju, millele alluvad kõik kehad ja mis
põhjustab kehade üksteise poole tõmbumise

Vaba langemine-kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike

Näide

Katse vaakumkambris, kus erineva raskusega kehad maanduvad samal ajal

Valemid

𝑣 = 𝑣0 - gt

h = h0 + 𝑣0𝑡 - (g𝑡2)/2

Mõisted

Vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloom

Et vastastikmõjusid omavahel võrrelda ja uurida, mil määral sõltuvad tagajärjed vastastikmõju tugevusest, on kasutusele võetud füüsikaline suurus jõud

Resultantjõud-Samale kehale mõjuvate jõudude summa

Newtoni I seadus ehk inertsiseadus-Kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt

Newtoni II seadus ehk mehaanika põhiseadus-Kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga

Newtoni III seadus ehk mõju ja vastumõju seadus-Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega

Näide

Vastastikmõju-Kui päästerõngas vee alla suruda, tõukab vesi selle pinnale tagasi

Jõud-Erinevad raskused venitavad sama vedru erineva pikkuse võrra

Newtoni I Kui lüüa palli, siis see jääb lõpuks seisma hõõrdumise toimel

Newtoni II Näiteks on rasket veoautot määratult raskem liikuma lükata kui mänguautot.

Newtoni III Kui toetame redeli seinale, siis mõjub sein redelile vastu ja seda nii, et redel püsib paigal

Valemid

F=F1 +F2

a=F/m

F=ma

Mõisted

Gravitatsioon – nähtus, mis seisneb selles, et kõik kehad vastastikku tõmbuvad

Gravitatsioonijõud – jõud, millega tõmbuvad kaks keha gravitatsioonilise vastastikmõju tõttu

Maa gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks

Kiirendust, mille annab kehale raskusjõud, nimetatakse vaba langemise kiirenduseks ehk raskuskiirenduseks

Näide

Gravitatsioon - Päike tõmbab Maad enda poole ja Maa tõmbab Päikest

Raskusjõud - Maa tõmbab lendavat lennukit

Valemid

F=m1 x m2 x G /r2

F=GMm/R2

g=F/m=GM/R2

F=mg

G=6,67 x 10-11 N x m2/kg2

Mõisted

Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist

Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel

Näide

Hõõrdejõud - hõõrdejõud takistab auto sõitmist

Elastsusjõud - pärast palli löömist taastub palli kuju

Valemid

Fh=μmg

Fe=-kΔl

Mõisted

Mehaaniline energia on liikumise ja kehade vahel mõjuvate jõududega kaasnev energia.
Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele

Näide

antakse elastsel põrkel ühelt metallkuulilt teisele edasi kineetiline energia

Valemid

mv2/2

Mõisted

Keha kaaluks nim seda jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile

Rõhumisjõuks nimetatakse jõudu, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga

Toereaktsiooniks nimetatakse rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu

Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne rõhumisjõu F ja pindala S jagatisega

Näide

Kaal-Kala kaal oli nii suur et laps ei suutnud seda üles tõsta

Rõhumisjõud-Arvuti taga istuv õpilane toetub seljatoele

Toereaktsioon-Ronimine redelil kallutades tahapoole

Rõhk-Elevant avaldab seistes maapinnale suurt rõhku

Valemid

P=mg

p=F/S

Mõisted

Tööks nimetatakse keha või kehade süsteemi mehaanilise oleku muutmise protsessi kirjeldavat suurust

Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus

Näide

Töö-Ema lükkab lapsevankrit

Võimsus-Kaks poissi tõstavad kaevust veepange.
Esimesel kulub selleks 15 sekundit, teisel 25 sekundit

Valemid

A=Fs

A=Fs cos a

𝑁 = A/t

Mõisted

Impulss näitab kulgeva keha võimet teisi kehi kulgevalt liikuma panna. Väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv

Näide

impulss esmasel kokkupõrkel on võrdeline tema massi ja kiiruse korrutisega

reaktiivliikumine-Rakett hakkab liikuma tänu gaaside väljapaiskamisele

Valemid

p=mv

mv-mv0/Δt=F

Δp/Δt=F