Kultuur ja eluolu pärast Teist maailmasõda
Tuumaenergeetika
tuumarelva kasutuselevõtt tõi kaasa ülemaailmse tuumasõja ohu, 1960. aastate alhul seisis maailm sellise sõja lävel
tuumasõja oleks võinud vallandada lihtne inimlik eksitus või tehniline viga tuumaelektrijaamades
aatomiuuringud ja raketitööstused muutusid tähtsamateks suundadeks teaduse ja tehnika arengus
saavutusi rakendati eelkõige sõjalistel eesmärkidel
kasutati kõigepealt võimsate pommide loomiseks, peale seda hakati rakendama tuumaelektrijaamu
Kosmoseajastu
alguseks nimetatakse 20. sajandi teist poolt
1957. aastal saadeti NSVL poolt kosmosesse esimene tehiskaaslane
sellele järgnesid hiljem ka esimesed kosmoselaevad
USA hakkas kiirendama oma kosmoseprogramme ja 1969.a õnnestus ameeriklastel laskuda Kuu pinnale
Internet ja Arvutid
1957.aastal loodi firmas Intel mikroprotsessor. mis võimaldas persinaalarvutide tootmist
interneti algus 1960. aastail
USA kaitseministeerium algatas projekti, , mis nägi ette telefoniliinide kaudu ühendatava arvutivõrgu loomist
pärast teist maailmasõda arenes kiiresti ka keemiatööstus
eesmärk: luua uute omadustega materjale
materjale vajati nii sõjanduses kui ka riidetööstuses, ehituses, autotööstuses jm
palju vapustavaid avastusi tegid teadlased pärilikkusõpetuse ja biotehnoloogia alal
esimest korda õnnestusid kaysed paljundada loomi mittesugulisel teel
võimeldas saada aineid bioloogiliselt
katsetega tõestati, et teoreetiliselt on võimalik luua inimese täpne geneetiline koopia
see hirmutas kogu maailmat ja paljud riigid keelustasid ja mõistsid inimese koloonimise hukka, ka Eesti keelustas inimeste koloonimise
loomade koloonimisega tegelevad tänapäeval aga veel paljud riigid
Haridus ja kultuur
inimestel tekkis võimalus rohkem õppida ja omandada rohkem teadmisi, ülikoolis said õppima hakata ka vaesamad, kellel varem võimalusi selleks ei oleks olnud
üliõpilaskond muutus ühsikonna suhtes kriitilisemaks
võimsad noorte väljaastumised leitsid aset 1968. aastal Prantsusmaal
Ida-Lääne vastasseisu tõttu oli kultuurielu seotud paljuski propagandaga
vastaseisu mahategemiseks kasutati nii ajalehti, ajakirju, raadiot kui ka televisiooni
propaganda eesmärke teenisid sageli kino, teater, muusika ja kunst
sport muutus hästi oluliseks valdkonnaks külma sõja aegses kultuurilises vastasseisus
teaduse ja kultuuri kiire areng tegi kultuuriväärtused kättesaadavaks kõikidele ühiskonnarühmadele
hakati rääkima masskultuurist, mida vastandakse kõrg- ehk elitaarkultuurile, mis on mõeldud rohkem inimeste kitsamale ringile
massikultuuri hakati käsitlema kui meelelahutust ja kaupa
NSVL kultuur
kultuuriinimestele avaldati tugevat ideoloogilisit survet
Eesti kultuur seoti sihikindlat vene kultuuriga
prooviti hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit
haritlaskond Eestis langes ideoloogilise terrori ohvriks ning nende aktiivne loometegevus kahanes
hulk loomeinimesi oli sunnitud oma senise töö hukka mõistma
1950. aastate teisel poolel vaimne surutis leevenes ja vanema põlvkonna haritlased said jälle oma loometööd tegema hakata
algas ka Eesti kultuuri osaline taastumine
sõda ja vaimne surutis oli suur löök kõrgkultuurile
Nõukogude võim likvideeris iseseisvusaegse haridussüsteemi
ühiseks koolikorralduseks võeti teiste nõukogude vabariikide ühtluskooli süsteem
paljud endised õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud tembeltati rahvavaenlasteks ja vallandati
igapäevaelus tehti usklike ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi
kirkiku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli üüri maksta
Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond
ametliku usuvastase propaganda eesmärk oli kujundada inimestes vaenulikku, ükskõigset suhtumist kirkikusse ja religiooni
värvitelevisioonile mindi üle 1970. aastate algul
Muutused moes
hästi palju muutus just naistemood, moodsaid rõivaid loodi ka suures koguses meestele
riietus muutus vabamaks, nii suurenes ka noorte huvi riiete ja soengute vastu
Euroopa naistemoodi kujundasid enamasti kuulsad näitlejannad
suured muutused toimusid ka ühiskondlikes hoiakutes
võimaliku tuumasõjaohuga hirmutati inimese ka läänemaades, hirmutamise kaudu said relvatöötajad riigilt rohkem raha
riikide vastaseis puudutas tohutult ka inimeste eluolu
toimetulek oli raskem, inimestele lubati pidevalt, et heaolu paraneb