Parasvöötme okasmetsad

Okasmetsade asend

Peamiselt põhjapoolkeral. Põhja-Ameerikas ja Euroopas.

Keskkonnaprobleemid

Raie pärast hävivad paljud elupaigad ning ökosüsteemide tasakaalustamatuse suurenemise, mis võibkaasa tuua liikide väljasuremise.

Okasmetsade mullastik

Okasmetsade mullastik on sageli vaene toitainete poolest, kuid see on oluline osa ökosüsteemist, toetades erinevate taimeliikide elu ja säilitades piirkonna ökoloogilist tasakaalu.

Inimtegevus, asustus

Inimtegevus parasvöötme okasmetsades hõlmab sageli metsaraieid puidu saamiseks, samuti maaparandust, põllumajandust ja energiatootmist. Asustus selles piirkonnas on tavaliselt suhteliselt väike, kuid mõnedes kohtades võib leida hajusalt paiknevaid külasid või talusid, kus elanikud elavad ja tegelevad traditsiooniliste metsakasutusviisidega.

Kliima

Mõõdukalt soojad suved. Külmad ja pikad talved (sageli langeb alla 0 kraadi).

Valitseb jahedam ja niiskem kliima ning kus aastaaegade vaheldumine on märgatav.

1. Kõrgeim temperatuur parasvöötme okasmetsades võib suvekuudel tõusta 20–25°C-ni või isegi kõrgemale, sõltuvalt piirkonnast.
2. Madalaim temperatuur esineb talvekuudel ja võib langeda -10°C kuni -30°C või isegi madalamale, olenevalt geograafilisest asukohast ja ilmastikutingimustest.
3. Temperatuuri amplituud parasvöötme okasmetsades võib ulatuda 40°C või rohkem, eriti mandri sisealadel.
4. Sademed okasmetsades võivad aastas olla vahemikus 300–800 mm, kusjuures enamik sademeid langeb suvekuudel.
5. Talvel võib sademete hulk oluliselt väheneda, tekitades piirkonnas karmimaid ilmastikutingimusi.

Okasmetsade loomastik

Mitmesuguseid kohastunud liike, sealhulgas metsloomad nagu põdrad, karud, rebased ja jäned.

Metskitsed, põdrad, karud, rebased, nugised ja ilvesed ning lindude hulgas näiteks metsist, kullid, kanad ja põhjatihased.

Metskitsed on kohastunud eluks okasmetsade aladel, kus nad toituvad peamiselt okaspuude võrsetest ja lehtpuude lehtedest ning leiavad varju ja varjupaiga okaspuude tihekasvulistes metsades. Nad on kohanemisvõimelised loomad kes suudavad ületada erinevaid maastiku takistusi ning neil on väljendunud meeleorganid, mis aitavad neil ohtusid tuvastada ja vältida. Metskitsed on olulised okasmetsade ökosüsteemi osad, kuna nad mõjutavad taimestiku koostist ja levikut ning pakuvad toiduks saaki paljudele kiskjatele.

Okasmetsade taimestik

Parasvöötme okasmetsad on kohastunud karmide kliimatingimustega ja domineerivad okaspuud, nagu kuusk ja mänd. Nende taimestik aitab säilitada piirkonna ökosüsteemi tasakaalu ja toetab kliimamuutuste leevendamist.

Okasmetsade taimestik koosneb peamiselt okaspuudest nagu kuusk, mänd, seedermänd ja lehis, kellel on kohastumused vastupidavaks eluks karmides kliimatingimustes, säilitades oma nõelu aastaringselt ning vältides veekadu läbi transpiratsiooni, samuti leidub alusmetsas samblikke, samblaid ja väiksemaid lehtpuid nagu kask ja paju, kellel on kohanemisvõime vähese valguse ja niiskuse tingimustes.

Üks iseloomulik puuliik okasmetsadele on kuusk, kellel on tugevad juured, et kinnistuda pinnasesse, ning pehmed, nõeljad lehed, mis aitavad säilitada vett ja taluda karmi talve, lisaks on kuusel koonused, mis sisaldavad seemneid ja pakuvad toitu paljudele loomadele ja lindudele, kujutades endast olulist toiduallikat okasmetsade ökosüsteemis.