Vanem rahvalaul ehk regilaul

annab laulule iseloomu ja edastab soovitud iseloomuga sõnumi.Vanema rahvalaulu esitajad olid (valdavalt) naised.

Eeslaulja laulab ette sõnad, mida nn. koor kordab.

Koor liitub eeslauljaga värsirea kahel viimasel silbil või refräänisõnadel. Eeslaulja liitub kooriga samal põhimõttel. Nii tekib "katkematu laulmine" ehk lauluahel (puuduvad märgatavad hingamiskohad).Näiteks "Suur tamm" (Järva-Jaani):L M N M J M / L J eeslaulja+koorÕ- e- ke-sed hel-la- ke-sed L M N M J M / L J koor+eeslauljaÕ- e- ke-sed hel-la- ke-sed Näiteks "Mardilaul" (Varbla):J L M N S S M N/S M L J eeslaulja+koorLas-ke mar-did tup-pa tul- la, mar-ti, mar-ti J L M N S S M N/S M L J koor+eeslauljaLas-ke mar-did tup-pa tul- la, mar-ti, mar-ti

Enamuses on regilaul 1-häälne, v.a. Setomaal.

Teemaks on inimese meeleolud, mõtted, mälestused. Laulud loodusest, noorte elust, abielust jne.

Mütoloogilise sisuga laulud uskumustest ("Loomine"), legendilaulud.

On olnud peamiselt omavaheliseks suhtlemiseks.

Karjas käijate (ehk loomi karjamaal hoidjate/valvajate laste) omavaheliseks suhtlemiseks või koduga sõnumite vahetamiseks.

Mõnesilbilised väikese ulatusega rahustavad laulud.

ehk nutulaulud.

Enamasti lausuti kas loodusnähtuste, inimeste, tööde, õnnetuste-haiguste mõjutamiseks.

Vihma loits (Rõngu)Tule, tule, õllele, tuulekõnõ, õlle, vii vihma, õllele, Venemaale, õlle, aja huugu, õllele, Harjumaale, õlle, tõuka vihma, õllele, Turjamaale, õlle, saada sagar, õllele, Sõrvemaale, õlle! Näide põllu, õllele, põdemassa, õlle; näide nurme, õllele, närtsimassa, õlle, hainamaada, õllele, hallitamas, õlle. Mine, vihma, õllele, vihu neidä, õlle, mine, huugu, õllele, uha neidä, õlle, nemä musta, õllele, muide siäs, õlle,tõrvaskandu, õllele, tõiste siäs, õlle!

Sõnad liigituvad värsiridadesse:Toodi härga Türgimaaltasuuri sõnni Soomemaaltakes pole iial ikkes olnudsajal aastal sahka näinud

Värsirea piires algavad sõnad sama või sarnase tähega:toodi härga Türgimaaltasuuri sõnni Soomemaalta

Värsireas on enamasti kaheksa silpi.too-di här-ga Tür-gi- maal-ta1 2 3 4 5 6 7 8 suu-ri sõn-ni Soo-me-maal-ta1 2 3 4 5 6 7 8

Läbi mitme värsirea korratakse sama mõtet:kes pole iial ikkes olnudsajal aastal sahka näinudkümnel aastal kündnud maada

Korduvad sõnad värsirea lõpus, mil koos laulavad eeslaulja ja koor. Nendeks võivad olla nt. sõnad katri, kadriko, marti, märti, kas'ke, jaaniko, leelo ... Peamiselt kasutati Eesti lõunapoolses osas.Näiteks "Kadrilaul" (Tõstamaa): J J N M N M L M /N M L J eeslaulja+koorLaske Kad-rid sis-se tul-la, kat-ri, kat-ri J J N M N M L M /N M L J koor+eeslauljaLaske Kad-rid sis-se tul-la, kat-ri, kat-ri

... tekib kui meloodia ja sõna rõhud ei lange kokku.Näiteks "Laulan mere maaksi" (Muhu):...lau-lud /la-ti /ka ni-/nas-ta...Näiteks "Kurb laulik" (Kolga-Jaani):...see üt-/leb i-/lul o- /le -masuu lau- /lab, sü- /da mu- /ret- seb

Kuna tegemist on suulise traditsiooniga, siis kindlat autorit pole.

Meloodia ulatus mahub sageli 3-6 astme vahele.

Sageli liigub meloodia läbides naaberastmeid.Näiteks "Mardilaul" (Rannu): RI DI J DI J DI RI DI /J RI RI RI Las- ke Mär-ti sis-se tul- la mär-ti, mär-ti RI DI J DI J DI RI DI /J RI RI RI Las- ke Mär-ti sis-se tul- la mär-ti, mär-ti

Regilaul on üherealine, kui eeslaulja ja koor laulab sama meloodiat.Näiteks "Jõululaul" (Paistu):J L M M/M L M M/L J eeslaulja+koorOotsin pü- hi tu- le-va- da pü-hi J L M M/M L M M/L J koor+eeslauljaOotsin pü- hi tu- le-va- da pü-hi

Regilaul on kaherealine, kui eeslaulja ja koor laulab erinevat meloodiat.Näiteks "Suur härg" (Kadrina):J J M S / S S N M eeslaulja+koor Toodi här- ga Tür-gi-maal-ta L L M J / J J J J koor+eeslauljaToodi här- ga Tür-gi-maal-ta

Sama meloodiat võidi kasutada erinevates lauludes.

Kuna tegemist on suulise traditsiooniga, siis kindlat autorit pole.