Vanem rahvalaul ehk regilaul

r

on osa rahvaluule suulisest pärimusest ehk folkloorist. Regivärsilisest rahvalaulust on trükikunsti arengu kaudu säilinud peamiselt ainult üks koostisosa: sõnad.Viisist ja ettekandmisest kaugemast ajast palju teavet pole.Tekste hakati koguma juba 19. saj. teisest poolest, viise 20. saj. alguses, esitamise kohta aga alles pärast 1927. aastat.

esitamine

r

annab laulule iseloomu ja edastab soovitud iseloomuga sõnumi.Vanema rahvalaulu esitajad olid (valdavalt) naised.

eeslaulja ja koor

r

Eeslaulja laulab ette sõnad, mida nn. koor kordab.

ettehaarav sisseastumine

r

Koor liitub eeslauljaga värsirea kahel viimasel silbil või refräänisõnadel. Eeslaulja liitub kooriga samal põhimõttel. Nii tekib "katkematu laulmine" ehk lauluahel (puuduvad märgatavad hingamiskohad).Näiteks "Suur tamm" (Järva-Jaani):L M N M J M / L J eeslaulja+koorÕ- e- ke-sed hel-la- ke-sed L M N M J M / L J koor+eeslauljaÕ- e- ke-sed hel-la- ke-sed Näiteks "Mardilaul" (Varbla):J L M N S S M N/S M L J eeslaulja+koorLas-ke mar-did tup-pa tul- la, mar-ti, mar-ti J L M N S S M N/S M L J koor+eeslauljaLas-ke mar-did tup-pa tul- la, mar-ti, mar-ti

a

valdavalt ühehäälne

r

Enamuses on regilaul 1-häälne, v.a. Setomaal.

laulsid valdavalt naised

suuline traditsioon

pillisaateta

Liigid

Tegevusega seotud

Töölaulud

Lõikuslaulud

a

Karjaselaulud

a

Kalendrilaulud

Vastlalaulud

a

Jaanilaulud

a

Mardi- ja Kadrilaulud

a

Jõululaulud

Kiigelaulud

a

Pulmalaulud

a

Mängu- ja tantsulaulud

a

Lastelaulud

a

Hällilaulud

a

Teemadega soetud

Lüürilised laulud

r

Teemaks on inimese meeleolud, mõtted, mälestused. Laulud loodusest, noorte elust, abielust jne.

a

Jutustavad laulud

r

Mütoloogilise sisuga laulud uskumustest ("Loomine"), legendilaulud.

a

Varased (mitteregivärsilised) "laulud"

Huiked

r

On olnud peamiselt omavaheliseks suhtlemiseks.

a

Helletused

r

Karjas käijate (ehk loomi karjamaal hoidjate/valvajate laste) omavaheliseks suhtlemiseks või koduga sõnumite vahetamiseks.

a

Äiutused

r

Mõnesilbilised väikese ulatusega rahustavad laulud.

Itkud

r

ehk nutulaulud.

a

Loitsud

r

Enamasti lausuti kas loodusnähtuste, inimeste, tööde, õnnetuste-haiguste mõjutamiseks.

Töö loits

a

Vihma loits

r

Vihma loits (Rõngu)Tule, tule, õllele, tuulekõnõ, õlle, vii vihma, õllele, Venemaale, õlle, aja huugu, õllele, Harjumaale, õlle, tõuka vihma, õllele, Turjamaale, õlle, saada sagar, õllele, Sõrvemaale, õlle! Näide põllu, õllele, põdemassa, õlle; näide nurme, õllele, närtsimassa, õlle, hainamaada, õllele, hallitamas, õlle. Mine, vihma, õllele, vihu neidä, õlle, mine, huugu, õllele, uha neidä, õlle, nemä musta, õllele, muide siäs, õlle,tõrvaskandu, õllele, tõiste siäs, õlle!

Vihma loits (karaoke)

sõnad

kõige olulisemad

värsiridades

r

Sõnad liigituvad värsiridadesse:Toodi härga Türgimaaltasuuri sõnni Soomemaaltakes pole iial ikkes olnudsajal aastal sahka näinud

algriim

r

Värsirea piires algavad sõnad sama või sarnase tähega:toodi härga Türgimaaltasuuri sõnni Soomemaalta

8 silpi värsireas

r

Värsireas on enamasti kaheksa silpi.too-di här-ga Tür-gi- maal-ta1 2 3 4 5 6 7 8 suu-ri sõn-ni Soo-me-maal-ta1 2 3 4 5 6 7 8

mõttekordus

r

Läbi mitme värsirea korratakse sama mõtet:kes pole iial ikkes olnudsajal aastal sahka näinudkümnel aastal kündnud maada

refräänisõnad

r

Korduvad sõnad värsirea lõpus, mil koos laulavad eeslaulja ja koor. Nendeks võivad olla nt. sõnad katri, kadriko, marti, märti, kas'ke, jaaniko, leelo ... Peamiselt kasutati Eesti lõunapoolses osas.Näiteks "Kadrilaul" (Tõstamaa): J J N M N M L M /N M L J eeslaulja+koorLaske Kad-rid sis-se tul-la, kat-ri, kat-ri J J N M N M L M /N M L J koor+eeslauljaLaske Kad-rid sis-se tul-la, kat-ri, kat-ri

a

skandeerimine

r

... tekib kui meloodia ja sõna rõhud ei lange kokku.Näiteks "Laulan mere maaksi" (Muhu):...lau-lud /la-ti /ka ni-/nas-ta...Näiteks "Kurb laulik" (Kolga-Jaani):...see üt-/leb i-/lul o- /le -masuu lau- /lab, sü- /da mu- /ret- seb

puudub autor

r

Kuna tegemist on suulise traditsiooniga, siis kindlat autorit pole.

meloodia

kitsa ulatusega

r

Meloodia ulatus mahub sageli 3-6 astme vahele.

a

astmeline

r

Sageli liigub meloodia läbides naaberastmeid.Näiteks "Mardilaul" (Rannu): RI DI J DI J DI RI DI /J RI RI RI Las- ke Mär-ti sis-se tul- la mär-ti, mär-ti RI DI J DI J DI RI DI /J RI RI RI Las- ke Mär-ti sis-se tul- la mär-ti, mär-ti

a

ühele silbile vastab üks noot

üherealine

r

Regilaul on üherealine, kui eeslaulja ja koor laulab sama meloodiat.Näiteks "Jõululaul" (Paistu):J L M M/M L M M/L J eeslaulja+koorOotsin pü- hi tu- le-va- da pü-hi J L M M/M L M M/L J koor+eeslauljaOotsin pü- hi tu- le-va- da pü-hi

a

kaherealine

r

Regilaul on kaherealine, kui eeslaulja ja koor laulab erinevat meloodiat.Näiteks "Suur härg" (Kadrina):J J M S / S S N M eeslaulja+koor Toodi här- ga Tür-gi-maal-ta L L M J / J J J J koor+eeslauljaToodi här- ga Tür-gi-maal-ta

a

erinevatel sõnadel sama

r

Sama meloodiat võidi kasutada erinevates lauludes.

puudub autor

r

Kuna tegemist on suulise traditsiooniga, siis kindlat autorit pole.

You've finished your presentation
Restart
en