KAALIUM

Honelako gehiago

Mis on mõistekaart?

Andres Palsi‑k egina

Anorgaanilised aineklassid

Kevin Veinberg‑k egina

Vitamiinid ja mineraalained

Esfir Stoliar‑k egina

Materjali Õpetus

Silver Telliste‑k egina

Kaalium

kuulge

dvnfksdangsdh

alu

Kasutusalad

Tuumatehnoloogias

Keedusoola asendajad

Hapnikumaskid

Püssirohi

Tuletikud

Väetised

Läätsed

Klaas

Biotoime

Inimesele

Lihasmassi suurendamine

Biovedelike keemiline koostis

Vedeliku ja hapete-aluste tasakaal

Närviimpulsi edastamine

Normaliseerib vererõhku

Aminohapete imendumine

Valkude ja süsivesikute ainevahetus

Südamelihase kokkutõmbed

Lihaste talitluses

Main topic

Kaaliumi füüsikalised omadused

Agregaatolek toatemperatuuril: tahke

Tihedus: 0.862 g/cm3

Keemistemperatuur: 759,9C

Aatommass: 39.098

Puhas Kaalium on hõbedane ja valgust peegeldav

Pehme, saab noaga lõigata

Sulamistemperatuur: 63.25C

Värvus: sinakas,hõbehall

Kaalium organismis

Inimkehas on kaaliumi 130-170g

Kaaliumi eritumine toimub peamiselt uriiniga

Imendub peensoolest

Omastamist soodustavad Mg ja vitamiin B6

Kaalumi organismis vaja

vererõhu langetamiseks

neerudest mürgiste ülejääkide eraldamise stimuleerimiseks

lihaste töö tagamiseks

vee hulga reguleerimiseks kudedes

Vajatav kogus sõltub

Kehamassist

Füsioloogilisest seisundist

Kliimast

Kehalisest aktiivsusest

Looduslikul kujul leidub vähe, enamasti valmistatakse tehislikult

Suurim leiukoht on Saksamaal Strassfurdis

Kaaliumi reageerimine veega

Keemilised omadused

Ühendid:

Telluriidid: K2Te

Seleniidid: K2Se

Sulfiidid: K2S

Oksiidid: KO2, K2O, K2O

Hüdriidid: KH

Jodiidid: KI

Bromiidid: KBr

Kloriidid: KCl

Fluoriidid: KF

Oksiidi tüüp: tugev aluseline

Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,82

Kus leidub?

Vajalik lihaste ja närvide funktsioneerimiseks.

Teeb koostööd naatriumiga organismi veetasakaalu reguleerimiseks ja südamerütmi normaliseerimiseks.

Vajalik närvi- ja ajurakkude tööks ning osmootse rõhu reguleerimiseks.

Vähesel määral lihas.

On palju rosinates, datlites, kapsastes, kartulites, porgandites, sibulates, peedis, spinatis, aprikoosides, õuntes, viinamarjades, kirssides ja banaanides.

Põhilisteks kaaliumi allikateks on taimse päritoluga toiduained.

Aatomiehitus

Prootonite arv: 19

Elektronskeem: +19|2)8)8)1)

Elektronide arv 19

Neutronite arv: 20

Kristalli struktuur: ruumikeskne, kuubiline

Oksüdatsiooniaste lihtainena 0

Oksüdatsiooniaste ühendites I

Avastas Humphrey Davy