Kultuur Vana-Liivimaal

Honelako gehiago

Inimõigused ja lapse õigused. Elu areng ja ellujäämine

ilkona gasanova‑k egina

MINA

Krista Kuuspalu‑k egina

Eesti kultuurielu

Liisy Piigli‑k egina

Norra (Sandra)

Sandra Rohelpuu‑k egina

Kultuur Vana-Liivimaal

Kroonikad

Skandinaavia ja Islandi saagad

Balthasar Russow "Liivimaa provintsi kroonika" - Liivi sõda

Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noored riimkroonika" - jüriöö ülestõus

Vana-Veneriigi "letopiss" - jutustus möödunud aegatest (tšuudid)

Läti Hendriku "Liivimaa kroonika" - Muistne vabadusvõitlus

Hermen Rode

Bernt Notke kappaltar

"Surmatants"

Niguliste kiriku tiibaltar

Niguliste kiriku peaaltar

Lübecki maalija

Michel Sittow

Esimene isikunätius oli kodumaal

Madalmaade päritolu Tallinna maalikunstnik

Eestikeelne trükisõna

Vajadus eestikeelse piibli ja hariduse järele

Luterlik katekismus - Alamsaksa ja eesti keeles(Keelustati Tallinna rae poolt "rohkete vigade tõttu")

Katekismus - lühike usuõpetuse käsiraamat (küsimuste ja vastustega)

Jumalateenistuse käsiraamat 1525.a (Hävitatud Lübecki rae poolt)

Rahvaarv 12-16.saj

Osa juurdekasvust andsid saksa ja rannarootsi asustus

Rannarootslaste asukohad

Puudusid suured sõjad (rahuaeg)

Muistse vabadusvõitluse tagajärjel Eesti rahvaarv tunduvalt vähenes

100 000 - 280 000 inimest

Eluiga oli 30-40 aastat

Muinasusundi ja katoliikluse ühinemine

Pühakud kohandati maausule (Katariina sai Kadriks ja lammaste kaitsjaks)

Pühakutelt hakati lootma abi nagu varem haldjatelt

Allajäämine muistses vabadusvõitluses muutis katolikku usku lähedasemaks

Eestlaste mõttemaailm muutus

Hariduselu

Peamiselt õpiti Saksamaa ülikoolides

Ladinakoolid allusid raele

Katoliku kirik = toomkoolid ja kloostrikoolid

Peaülesandeks vaimulike ettevalmistumine

Katolikud koolid olid seotud kirikutega

Kõrgema ladinakooli asutamise idee

Hans Susi

Tallinna kingsepad tegid talle tasuta kingad

Vanaema pärandas/määras talle rahasumma, et vaest poissi koolitada

Tõlkis piiblitekste eesti keelde