RAHVATERVIS- teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu

Honelako gehiago

RAHVATERVIS - valdkond, mis hõlmab rahvastiku tervist parandavaid, ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga ja parandada nende elukvaliteeti.

Krista Kutsar‑k egina

Mõistekaart

Natalja Läänemets‑k egina

Rahvatervise mõttekaart

Johanna Rennik‑k egina

Rahvatervis-täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine

marianne raha‑k egina

RAHVATERVIS- teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu

Rahvatervise alased tegevused -Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring -Epideemiate ennetamine ja kontrollimine -Keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit,vesi ja tööohutus -Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine -Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks -Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks -Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine -Rahvatervisepoliitika arendamine

Kolmandad ennetusstrateegiad

eesmärk: töövõimetuse vältimine ja teovõime taastamine

Teised ennetusstrateegiad

eesmärk: haiguse varajane avastamine ja ravi

Esmased ennetusstrateegiad

eesmärk: edendada ja kaitsta tervist ning vältida haigusi

TERVIS- täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine

Akadeemiline- indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemus

Sotsioloogia

Psühholoogia

Meditsiiniline- heaolu ja elukvaliteet

Funktsionaalne- organismi suutlikkus täita oma rolli ühiskonnas

Statistiline- biomeditsiiniliste näitajate alusel

TERVIST MÕJUTAVAD TEGURID EHK TERVISE DETERMINANDID

TAI definitsioon: Tervise determinantide all mõistetakse selliseid tegureid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas

Poliitilised ja kultuurilised mõjurid (poliitilised otsused, demokraatia, kultuur) Sotsiaalmajanduslikud mõjurid (haridus, töö, sissetulek, etnilisus, sotsiaalne toetus) Käitumuslikud mõjurid (toitumine, kehaline aktiivsus, tubaka ja alkoholi tarbimine, seksuaalkäitumine, liikluskäitumine) Keskkondlikud mõjurid (füüsiline, bioloogiline, sotsiaalne, kultuuriline) Bioloogilised mõjurid (vanus, sugu, pärilikkus, kehakaal, vererõhk)

WHO definitsioon: Tervise determinandid on personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus

Pärilikud eeldused ehk geenid 20-30% Elukeskkond 20% Eluviis 40-50% Arstiabi ehk tervishoid 10%

MEDITSIIN

Tervisetedused

Tervisedendus- protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist

Terviseedendamise vahendid: -Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana -Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine -Tervistavate teenuste arendamine -Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine -Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine

Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsioon

5 tegevus valdkonda

1. Kujundada sellist poliitikat, mis toetaks tervist. See on iga tasandi poliitikute kohustus. 2. Luua tervistsoodustav elukeskkond. 3. Suurendada kogukonna osa tervise tagamisel. 4. Arendada isiklikke oskusi ja teadmisi. 5. Ümberorienteerida terviseteenistused: reorientatsioon preventiivsetele teenustele.

Ennetus

Kliiniline meditsiin- suunatud indiviidide meditsiinilisele teenindamisele haige inimene, kes pöördub ise tervishoiutöötajate poole või suunatakse ravile

Taastus

Ravi

Rahvastiku rühma uuriv meditsiin

rahvastikurühma tervise hindamine, k.a. need liikmed, kes ise ei otsi meditsiiniabi, kuid kelle tervisele antud uuringud kasu tooks

Uurimisobjekt rahvastikurühm

SALUTOGENEES- protsess, mis otsib ja uurib tervise mõjureid ning kujunemist

Rahvastikurühmad

Üksikisikud

Antonovski kontseptsioon

Tervis põhineb organismis toimuvate ressursside muutustel

HAIGUS- olukord, mis tekitab valu või ebamugavust

Patogenees- õpetus haiguse arengust

TERVISEMÕJURITE MUDELID

Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel

Personaalsed: geneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, toimetulekuoskused, eluviis (toitumine, liikumine, sõltuvusained jne), mis omakorda kujuneb sotsiaalsete normide poolt kultuurikeskkonnas Majanduslikud: töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus Keskkondlikud: kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond Sotsiaalsed: rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted

Tarlov’i tervisemõjurite mudel

Geenid ja bioloogia Tervishoid ehk meditsiiniabi Terviskäitumine Sotsiaalsed mõjurid

Ryan ja Travis`e tervise determinatide mudel

Jäämäe mudel

Terviseolukord

Kultuurilised tegurid

Indiviid

kindlustunne usaldus suhtumised turvatunne uskumised oskused teadmised

Poliitilised

Rahvastik

poliitika võrgustikud võimalused sotsiaalne toetus kultuur institutsioon ressursid

Riskitegurid

Käitumuslikud Sotsiaalsed Geneetilised

Keskkondlikud Majanduslikud Demograafilised

Veepinna lähedal asuvate tegurite mõju on lihtsam hinnata, kuid sügavamal asuvaid tegureid on palju keerulisem seostada tervisega.

Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel

Üldised sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnatingimused (elamistingimused, põllumajandus, haridus, töökeskkond, tööstus, vesi ja kanalisatsioon, tervishoiuteenused, muud tegurid) Eluviis Vanus, sugu ja pärilikud tegurid