SUHTLEMINE- seosed lapse anatoomiliste-füsioloogiliste iseärasuste ja igapäevatoimingute sooritamise vahel.

Honelako gehiago

Lapse anatoomilised-füsioloogilised ja vaimse arengu ealised iseärasused, seoses füüsilise aktiivsuse ja mängimisega

Ken-Rasmus Tiisler‑k egina

LAPSE FÜÜSILINE AKTIIVSUS ←KRISTEL KÜBARSEPP LIISE KRUUSEMENT→ O19-08

Liise Kruusement‑k egina

hhyhuj

Polina Makarova‑k egina

Minu personaalne õpikeskkond

Ardo Arusaar‑k egina

SUHTLEMINE- seosed lapse anatoomiliste-füsioloogiliste iseärasuste ja igapäevatoimingute sooritamise vahel.

Koliealine (8-12 aastane)

Võimeline loogiliselt arutlema

Parandab kõnes ennast koheselt või vanemate suunamisel

Teab ja suudab kirjeldada tuttavaid esemeid, andes edasi olulist infot

Valib sõnu ja hääletooni vastavalt olukorrast

Täidab täielikult käsklusi

Mõistab erinevaid ütlusi

Suhtlemisel kasutab erinevaid strateegiaid

Räägib/ annab aru oma tegevustest

Väga jutukas, suhtleb palju eakaaslastega

Eelkooliealine (4-7 aastane)

Suhete loomine väljaspool kodu- suhtlemisoskuste ja mina-tunde areng

Suunavate küsimuste abil oskab teha järeldusi ja annab põhjalikke vastuseid

MIKS periood saab suhtlemisel tähtsaks

Suhtlemises esineb emotsioonide tormi

Oskab jutustada pildi ja jutu põhjal

Suunab kõnega ja hindab eakaaslasi

Oskab kuulata ja vajadusel kaasab end arutellu

Täidab talle antud kohustusi

Väikelaps (1-3 aastane)

Aastane laps reageerib nimele otsavaatmisega, mõistab kõnet

Teatud situatsioonis vastamine tegevuse, häälitsemise ja selgete sõnade abil

Sümboolne mäng (nukuga rääkimine)

Funktsionaalne mängimine (lükkab autot häälitsemisega)

Soovib suhelda tuttava täiskasvanuga- võõristamine

Kasutab suhtlemisel mitteverbaalseid väljendeid

Egotsentrism

Oskab juba manipuleerida

2-aastane täidab käsklusi

Autonoomne kõne

Imik (4-12 kuune)

12 kuuselt sõnade ja esemete vahel seosed- žestide keel

10-12 kuuselt kuni 10 selget sõna (nt emme, issi, auto)

7-9 kuuselt matkib kuulduid silpe

4-6 kuuselt laliseb ja matkib kuuldut

Vastsündinud (0-3 kuune)

Rütmitunne- rütmilised liigutused, milllele järgnevad häälitsused

Nuttes väljendab oma emotsioone

Iseloomulik on häälitsemine