Tree organigram

Honelako gehiago

Rahvatervis - see on meditsiini osa, mis uurib elanikkonna tervist. Kuidas saab parandada inimeste elatustaset. Samuti korraldab rahvatervis kogu meditsiini töö täielikult.

Lessi Lessi‑k egina

KOOLIÕE JA LASTEAIA TERVISHOIUTÖÖTAJA ÜLESANDED

Kätriin Laanemets‑k egina

RAHVATERVIS

Elika Kookmaa‑k egina

Tree organigram

Anne Must‑k egina

RAHVATERVIS Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.

Terviseedendus

Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsioonis toodi esmakordselt välja viis peamist tegevusvaldkonda parema tervise tagamisel rahvastiku tasandil: 1. Kujundada sellist poliitikat, mis toetaks tervist. See on iga tasandi poliitikute kohustus. 2. Luua tervistsoodustav elukeskkond. 3. Suurendada kogukonna osa tervise tagamisel. 4. Arendada isiklikke oskusi ja teadmisi. 5. Ümberorienteerida terviseteenistused: reorientatsioon preventiivsetele teenustele.

Terviseedendamise vahenditeks on Rahvatervise seaduse järgi: Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana · Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine · Tervistavate teenuste arendamine · Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine · Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine

Tervistväärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervisttoetava elukeskkonna sihipärane arendamine (Rahvatevrise seadus 1995)

Rahvatervise koht meditsiinis

Rahvatervisealased tegevused

Kolmandad ennetusstrateegiad –eesmärgiks töövõimetuse (vaegurluse) vältimine ja teovõime taastamine (efektiivne ja põhjalik meditsiiniline ravi, füsioteraapia, rehabilitatsioonisüsteemid)

Teisesed ennetusstrateegiad – eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi

Esmased ennetusstrateegiad – eesmärgiks edendada ja kaitsta tervist (tervisedendus) ja vältida haigusi (haiguste ennetamine)

Kliiniline meditsiin: ... on suunatud indiviidide meditsiinilisele teenindamisele Siia kuulub tavaliselt haige inimene, kes pöördub ise tervishoiutöötajate poole või suunatakse ravile. Rahvastiku rühma uuriv meditsiin: ... on uurimisobjektiks rahvastikurühm Siin on probleemiks rahvastikurühma tervise hindamine, k.a. need liikmed, kes ise ei otsi meditsiiniabi, kuid kelle tervisele antud uuringud kasu tooks (näiteks emakakaelavähi sõeluuring naistel).

Kliiniline meditsiin - ravi ja taastus Terviseteadused - ennetus ja terviseedendus

Tervisemõjurite mudelid

Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel

Sotsiaalsed: rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted

Keskkondlikud: kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond

Majanduslikud: töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus

Personaalsed: geneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, toimetulekuoskused, eluviis (toitumine, liikumine, sõltuvusained jne), mis omakorda kujuneb sotsiaalsete normide poolt kultuurikeskkonnas.

Tarlov’i tervisemõjurite mudel Rahvastiku tervise olukord on sõltuv peamiselt just sotsiaalsetest (haridus, töö jne) tervisemõjuritest. Pärilikkuse osa on väga väike (kuni 5%)

Sotsiaalsed mõjurid

Terviskäitumine

Tervishoid ehk meditsiiniabi

Geenid ja bioloogia

Ryan ja Travis`e tervise determinatide mudel "Jäämäemudel"

Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel Poliitilised otsused on kõige tõhusamaks tervist edendavaks tegevuseks ning tervisedendajate tegevusvaldkonnaks tervisttoetavate sotsiaalsete muutuste saavutamisel

Tervist mõjutavad tegurid

TAI kontseptsiooni järgi

Bioloogilised tervisemõjurid (vanus, sugu, pärilikkus, kehakaal, vererõhk jne)

Keskkondlikud tervisemõjurid (füüsiline, bioloogiline, sotsiaalne, kultuuriline jne)

Käitumuslikud tervisemõjurid (toitumine, kehaline aktiivsus, tubaka ja alkoholi tarbimine, seksuaalkäitumine, liikluskäitumine jne)

Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid (haridus, töö, sissetulek, etnilisus, sotsiaalne toetus jne)

Kultuurilised ja poliitilised tervisemõjurid (poliitilised otsused, demokraatia, kultuur)

WHO kontseptsiooni järgi

Arstiabi ehk tervishoid 10%

Eluviis 40-50%

Elukeskkond 20%

Geneetilised 20-30%

Salutogenees (lad salus + genesis, terviseteke)

Tervis on muutuv suurus (Antonovski)

Organismi ressursid

Positiivsed mõjurid suurendavad ressursse

Negatiivsed mõjurid vähendavad ressursse

Haigus

Patogenees - haiguse teke ja areng

Haigus on lääne meditsiinis objektiivne nähtus, st olulised on analüüside vastused, mitte inimese (subjektiivne) enese- tunne

Tervise kontseptsioonid

Akadeemiline - tervis on bioloogilste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite koosmõju

Meditsiiniline - inimene on terve kui, tal pole diagnoositavat haigust (ei arvesta heaolu ega elukvaliteeti)

Funktsionaalne määratlemine - inimene on terve, kui suudab täita talle ühiskonnas määratud kohustusi

Statistiline määratlemine - inimene on terve, kui tema tervisenäitajad jäävad biomeditsiiniliste normide piiresse

Tervis

Tervis on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund Ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine (WHO 2012)

Eesti keeles tuleneb sõnadest "terviklik", "terve