Vaimuelu Rootsi ajal

Honelako gehiago

Edasiõppimise võimalused

Melonia Prikker‑k egina

Andrus Kivirähk

Mei Lin Chen‑k egina

Mõistekaart

Natalja Läänemets‑k egina

Haridus ja kultuur Vana Liivimaal

Reelika Turnas‑k egina

Kujutatav kunst ja arhitektuur

bastionid

kõrgemal astangul oli võimalik tuld anda mitmes suunas

sees paiknesid ruumid laskemoonale ja kaitsemeeskonnale

viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused

kaitseehitised

barokk

kõrgemad ehitised said uhked baroksed tornikiivrid

rõngasristid

võeti kasutusele jõukamate eestlaste haudadel

päikesevalguse sümbol

Christian Ackermann

üks tema töödest

andekaim puunikerdaja

Gümnaasiumid ja Tartu ülikool

Akadeemiline Gümnaasium Tartus (1630)

1699 kolis ülikool Pärnu

1710 lõpetas ülikool töö Vene vägede ees kapituleerumise tõttu

Johannes Freyer Tallinnast

eestlasest õppima asuja 1642

hulgaliselt saksasli, rootslasi, soomlasi

semestrieksamite hästi sooritamisel võis õpilane saada stipendiumi

loengud ja dispuudid

õpiaeg 9 aastat

4 teaduskonda

Tartu Ülikooli avamine (15. oktoober 1632)

gümnaasiumi muutmine ülikooliks

Johan Skytte

etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel

Eestikeelne kirjasõna

Eesti ajakirjanduse algus

1675 hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung"

lõunaeestikeelne Uus (Vastne) Testament (1686)

Adrian Virginius

Andreas Virginius

Johan Hornung

avaldas ladinakeelse eetsi keele grammatika (1693)

piiblikonverentsid

esimesed keelekonverentsid

Heinrich Stahl

koostas esimese eesti keelse grammatika (1637)

piibli tõlkimine rahvuskeelde

Võitlus Väärusuga

nõiaprotsessid

häbiposti külge sidumine ja peksmine

mõõgaga surmamine

põletamine tuleriidal

"veeproov"

1626. aastal avaldati "nõidade välimääraja"

ohvriteks langesid tihtipeale aktiivsemad ja andekamad inimesed

Pühajõe mäss

Pühajõe vastuhaku mälestuskivi Varese külas Harjumäel

ohverdamispaikade hävitamine

Rahvahariduse edendamine

koduõpetus

koolide ehitamine levis kiiresti

Piiskopimõisa seminar

õpiaeg 2 aastat

laulmine

rehkendamine

kirjutamine

lugemine

koolmeistrite väljaõpetamine

Bengt Gottfried Forselius

talupoegade tasuta õpetamine

lugema õpetamine

Luteri kirik Eestis

Eestis muutus Luteri usk Rootsi ajal valitsevaks

Vöörmündrid

Kiriku eestseisjad

Talurahva suhtumine kirikusse muutus soodsamaks

Paranes pastorite haridustase

Rootsi võimu kehtestamine

Takistati ülikoolidesse õppima asumist

Uutele usuvooludele vastuseisimine (eriti pietismi levikule)

Kiriku "rootsistumine"

Kolmekümneaastane sõda Euroopas

Johann Fischer

Kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa kirikut

Andis välja rahvakirjandust

Edendas kooliharidust

Kutsutsi Liivima apostliks

Liivima nimekaim kindralsuperintender

1675-1699

Konsistooriumi loomine

Joachim Jhering

Luteri kiriku kindlale alusele saamine Eestimaal

Rootsi valitsusaja tegusaim piiskop Eestis

Ametiaeg: 1638-1657

Talurahvas läks taas üle muinasusulistele kommetele

Pastorite haridus ja kõlblus andis soovida

Armulaual käijaid vähe

Ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest loobumine

Surnuid maeti vanadesse kalmetesse

Enamik kogudusi jäid õpetajateta

Liivi sõja tõttu olid kirikuhooned purustatud ja rüüstatud

Talupojakultuur

torupill

riietus

saartel

meeste põlvpüksid

plisseeritud seelik

Põhja-Eestis

meeste murumüts

naiste pottmüts

pikitriibuline seelik

rehielamu

valgust andis enamasti ahjusuu ja süüdatud peerg

tubaka levik

kõrtside rajamine

kalja, mõdu, omavalmistatud õlu ja viina pruukimine

söömalaud oli kõige rikkam pulmade ja jõulude ajal

eestlaste peatoiduks rukkileib kalaga

herned ja oad olid hinnatavad

jahust, tangudest pudrud

kasutati läätsi

igapäevane leib tehti aganatega segatud teradest, mis jahvatatud käsikivil või veskis