EESTI VABARIIK 1920-1930

Honelako gehiago

AUTARKIA

yago del campo‑k egina

Majandus

merily allabert‑k egina

Tervisemõjurite mudelid

Silvia Jürmann‑k egina

Mõistekaart

Natalja Läänemets‑k egina

Eesti areng iseseisvusperioodi lõpuks

Iseseisvusperioodil muutus Eesti tundmatuseni

Siinelavate vähemusrahvuste õigusi järgiti

Suhtumine kohalikku juudi kogukonda oli omal ajal eeskujuks kogu maailmale

Eesti keelne õppimine Tartu Ülikoolis andis kaasa keele ja kultuuri hoogsale arengule

Haridussüsteem muutus saksa keelest eestikeelseks

Elatustase oli peaaegu võrdne Soomega

Paljud asusid elama uutesse linnadesse

Majanduskriis

12. märts 1934 teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipöörde

Algas nn vaikiv ajastu

Lõpetati kõigi erakondade tegevused ning koondati võim enda kätte

Valitsevate erakonda kompromissettepanekud põhiseadust muuta kukkusid rahvahääletusel läbi

Hakati tegema ettevalmistusi uue presidendi valimiseks

Poliitilised vasuolud jõudsid haripunkti

Toetust leidis vapside äärmuslik uue põhiseaduse kavand

Valitsus püüdis Eestit majanduskriisist välja tuua

Siiski suurendas see rahva pahameelt erakondliku süsteemi vastu

See nullis ära paljude inimeste säästud, kuid kokkuvõttes andis tõuke majanduse tõusule

Jaan Tõnissoni valitsus langetas rahva seas ebapopulaarse otsuse ja alandas Eesti krooni kurssi

Majanduslikud raskused tõid kaasa poliitilise pahameele tõusu

Vapsid taotlesid senise demokraatliku elukorralduse muutmist ning uue põhiseaduse kehtestamist

Vabadussõjas võidelnud meeste baasil kogus rahva seas pipulaarsust vabadussõjalaste ehk vapside liikumine

Selle asemel tuleks Eestit juhtida kõva käega, selleks sobiks rahva valitud president

Usuti, et Eestit on valesti juhitud ning poliitiliste erakondade võim tuleks kaotada

Eestil polnud enam kaupa kuskile müüa

Kiirelt hakkas tekkima tööpuudus

Paljud ettevõttedd ja talud läksid pankrotti

Jõudis Eestisse 1930

Maareform

Pikemas perspektiivis andis Eestile poliitilise tugevuse ning tagas majandusliku efektiivsuse

Majanduslikus mõttes tekitas see alguses kaose

Maaseadus jagas mõisnike maaomandi neile, kes olid Eesti Vabariigi eest võidelnud

Vaikiv ajastu

Eesti riik oli saavutanud stabiilsuse ega pidanud enam seesmisi pingeid kartma

1938 jaanuaris hakkas Eestis kehtima uus põhiseadus

Seoses põhiseaduse jõustumisega kuulutati välja poliitiline amnestia ning vabastati poliitilised vangid

vapsid ja kommunistid

Uue põhiseaduse järgi oli presidendi suur võim, kuid ta ei pidanud olema rahva poolt valitud

Riiki juhtis taas parlament, mis koosnes kahest kojast

Avaliku elu tegelaste seast presidendi poolt valitud Riiginõukogust

Rahva valitud Riigikogust

Majanduskriisi lõpus vastu võetud ebapopulaarsed otsused andsid tulemusi ja Eesti majandus hakkas edenema

Tegutseda said vaid Pätsi toetav Isamaaliit

Poliitilistele erakondadele õigusi ei tagastatud

1936 kutsus Päts kokku Rahvuskogu, kes pidi koostama Eestile uue tasakaalustatud põhiseaduse

See lõi Pätsi võimule soodsa pinnase

Ajastu algul jätkas Riigikogu istungeid, kuid kui nähti, et Riigikogus on tekkinud opositsioon Pätsi anuvõimu vastu, siis seda enam kokku ei kutsutud

Päts järeleandmise ei teinud

1935 pöördusid neli endist riigivanemat Pätsi poole nõudmisega taastada Eestis demokraatlik riigikorraldus, anda parteidele tegustemisvabadus ning taastada ajakirjandusvabadus

1935 üritasid vapsid korraldada sõjaväelist riigipööret

Vapside juht Artur Sirk põgenes välismaale ning suri salapärastel asjaoludel 1937 Luksemburgis

See kukkus läbi ning suur hulk nende liidreid vangistati

Võim Pätsi ja Laidoneri käes

Teised erakonnad suhtusid esialgu Pätsi võimuhaaramisse pigem soosivalt

Vapside erakond protesteeris häälekalt sellele vastu

Hakkasid nad teostama vaid vabadussõjalaste esitatud põhiseaduse kavandi üksikuid sätteid

Eesti areng

1928. aasta rahareformi tulemusel tulid käibele kroonid

Toetati põllumajandust, arenema hakkas põlevkivitööstus, omaaegsed sõjatehased läksid pankrotti või korraldati ümber

Eesti raha muutus stabiilseks, majanduses hakati kasutama ressursse

Mässukatse mõjus ühiskonnale kainestavalt

Õpiti paremini toimima ning poliitiline olukord rahunes mõneks ajaks

Saadi aru, et iseseisvuse nimel tuleb tööd teha

1924. aasta 1. detsembril üritas Komitern Eestis mässu

Kuid see kukkus läbi, kuna töölised seda ei toetanud

Komitern oli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon

Juhtisid Lenin, Trotski ja Venemaa Kommunistlik Partei

Loodi hulk uusi ettevõtteid

See tõi kaasa üldise pettumuse ja vasakpoolsete ideede leviku

Vene turule ei pääsetud ning algas majanduskriis

Asutavas Kogus olid ülekaalus vasakpoolsed

Riigikogu valimistel 1921 said enamuse parempoolsed

Poliitiline korraldus

Presidenti veel ei olnud, teda asendas riigivanem

Riiki juhtis rahva valitud Riigikogu

1920 Asutav Kogu võttis vastu põhiseaduse

Asutav Kogu

Oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920