Juhendamisprotsess

Honelako gehiago

Juhendamine

Elina Mäll‑k egina

Lasteaia tervishoiutöötaja roll lapse tervise edendamisel

Geidy Toomsalu‑k egina

Juhendamise protsess on protsess, millel on oma loogiline kulg ja mis vajab toimimiseks selles osalevate inimeste aktiivsust, aega ja sobivat keskkonda

Arina Koval‑k egina

IT16_1R

Walts T‑k egina

Psühholoogilise juhendamise olulised aspektid

Edendada/parendada õppija mina-pilti

Anda õppijale tagasisidet, kinnitamaks, et ta on õppinud

Aidata õppijal väärtustada tema enese kogemusi kui õppimise allikat

Aidata õppijal respekteerida iseennast

Pidev tagasiside aitab:

Suurendada praktikandi eneseusaldust

Kujundada kutseidentiteeti

Suurendada tema arusaamist omaenese õppimisprotsessist

Tõsta praktikandi teadlikkust

Kujundada kogemust õppida töösituatsioonis

Julgustada olukordades, kus praktikant seda vajab

Motiveerida

Innustada

Kujundada õiget erialast suhtumist

Ületada praktikandi ebakompetentsusest tulenevaid hirme

Mida saab juhendaja teha?

Märgata

Kuulata

Toetada ja julgustada

Sobival viisil reageerida, aidata tundeid ratsionaliseerida

Oskuste harjutamise kolm etappi

2. Tekib mure selle üle, mida teised arvavad, praktikant hakkab võrdlema ennast teistega- tekib negatiivne emotsioon. Positiivne emotsioon tekib, kui kellegil teisel läheb halvasti. Praktikant ei ole veel valmis saama positiivset emotsiooni teiste positiivsetest sooritustest.

1. Teatud tegevuses tunneb praktikant ennast ebakindlalt, kohmakalt, sellest tekib negatiivne emotsioon

3. Harjutamine toimub mehaaniliselt. Sooritused tulevad hästi välja. Sellel etapil on emotsioonid taga plaanil. Tekkinud on positiivsed emotsioonid.

Õppimise loogilisus

Üksikult üldisemale

Konkreetselt abstraktsele

Lihtsalt keerulisemale

Tuleb liikuda tuntult tundmatule

Oskuste omandamise kolm etappi

Harjutamine, mis muutub aja mööda süstemaatiliseks oskuseks

Praktikandi aruaam, milline on õpitav oskus

omandatakse baasteadmised mingist oskusest

Harjutamise teel saavutatud vilumused

Intellektuaalsed vilumused, nt dokumentide täitmine

Sensomotoorsed vilumused, nt kinnaste kätte panek

Motoosed vilumused, nt liigutustega seotud

Sensoorsed vilumused, nt silmamõõt

Juhendamisprotsess

Psühholoogiline toetus

5 juhendamise protsessi etappi

Lõpetamise periood- tuleb anda tagasisidet, luua juhendatava järjest suurem iseseisvus.

Eesmärkide saavutamine, leitakse erinevaid lahendusvariante, millest juhendatav leiab enda jaoks sobiva.

Juhendataval tekib selgus Lisanduvad oskused ja mõistmisvõime, enesetundmine ja kergendustunne.

Koostöö perioodil kujuneb turvalisus, avatus ja ausus.

Juhendamise alguses toimub tutvumine, juhendaja kindlus ning turvatunne, juhendaja poolne julgustamine, keskkond mis soodustab õppimist

Informatsioon

Praktika alguses jagatav informatsioon järgevatel teemadel

Konfidentsiaalsuse põhimõtted

Dokumentatsioon

Töövahendite kasutamine

ravimite asukoht ja kasutamine

Osakonna töötajad ja multidistsiplinaarse meeskond

Tööohutuse reeglid, riskihindamine, jäätmekäitlus

Ruumide asetus ning vajalikud osakonnad ja nendega ühenduse võtmise võimalused, vajadusel paiknemine ümbruskonnas ning transpordivõimalused

Tegutsemisviisid ja protseduuride reeglistik, juhendid

Kes on juhendaja ja kontaktisik, kelle poole pöörduda

Eetika

Juhendaja ülesanne on praktikandile selgitada ka eetilisi aspekte tervishous:

Koostööd

Vastastikust hinnangu andmist

Kollegiaalsust

Ametioskuste valdamist

Seadustele vastavust

Enesemääramisõiguse austamist

Inimväärikuse austamist

Õigust heale hooldusele

Teooria seostamine praktikaga

Efektiivne õppimis-/õpetamismeetod on diskussioon, mis võimaldab viidata probleemile ja otsida lahendusi, suunates praktikanti kirjanduse juurde. Juhendaja õlesanne teooria ja praktika ühildamisel on:

Praktikandi enesehinnangu edendamine

Kriitilise mõtlemise toetamine

Paralleelide ja seoste leidmine

Vastuste juurde juhatamine

Probleemide ja õppimisvajaduse väljaselgitamine

Küsimuste esitamine

Informatsiooni edastamine

Tähelepanu köitmine

Juhendamine praktilises tegevuses ja oskuste omandamisel

Oskust ei saa omandada rääkimise kaudu

Oskuste omandamine toimub korduvate sooritamiste kaudu

Psühhomotoorsete oskuste omandamise eemärk on oskuste tagamine ja patsiendikeskne läheneminen