RAHVATERVIS (teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu)

Mehr dazu

Tree organigram

von Anne Must

“globaliseerumine”

von Elisabeth Kottisse

Rahvatervis - sektoritevaheline valdkond, mis hõlmab kõiki rahvastiku tervist parandavaid ja ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga, parandada nende elukvaliteeti ning vähendada tervisealast ebavõrdsust

von Kätriin Taal

T-särgi teekond

von klaara k

RAHVATERVIS (teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu)

Meditsiin (tegeleb tervise taastamisega ja ennetustööga)

Terviseteadused (tervisedendus, ennetus)

Rahvastikurühma tervise hindamine (uuringute tegemine, ka neile, kes meditsiinilist abi ei otsi)

Kliiniline meditsiin (ravi, taastus)

Indiviidi meditsiiniline teenindamine (inimene pöördub ise abi saama)

Tervisedendus (tervisttoetava elukeskkonna sihipärane arendamine)

Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine

Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine

Tervistavate teenuste arendamine

Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine

Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammides

Tarlov’i tervisemõjurite mudel (rahvastiku tervise olukord on sõltuv peamiselt just sotsiaalsetest tervisemõjuritest)

Geenid ja bioloogia (kuni 5%)

Tervishoid ehk meditsiiniabi (kuni 17%)

Terviskäitumine

Sotsiaalsed mõjurid

Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel (inimeste tervist mõjutavad üldised sotsiaal- majanduslikud ja keskkonnatingimused)

Eluviis, mis sõltub keskkonnast, kus indiviid elab, õpib ja töötab

Suur mõju tervisele on ühiskonnal ja poliitikal

Tervis (täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine)

Sotsiaalne heaolu

Vaimne heaolu

Füüsiline heaolu

Haigus (ebamugavus- või raskustunne)

Tervist nähakse haiguse puudumisena

Tõendatakse meditsiinis tunnustatud moel (näiteks analüüsi teel)

Põhjustab inimesele kahju või valu

Salutogenees (tervis kui muutuv suurus, mis halveneb või paraneb erinevate tervisemõjurite toimel)

Rasketes olukordades määravad inimese tervise tema toimetulekuoskused

Tervis põhineb organismi ressurssidel

Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel (kus rahvastiku tervist kujundavad mitmete tegurite koosmõjud)

Sotsiaalsed tegurid (personaalsed suhted ja turvalisus)

Keskkondlikud tegurid (kodu- ja töökeskkond)

Majanduslikud tegurid (haridus, töö, sotsiaalne positsioon ja sissetulek)

Personaalsed tegurid (geneetika, enesehinnang, rahvus ja eluviis)

Ryan ja Travis`e tervise determinatide mudel (jäämäe mudel ehk üleval on rahvastiku olukord/tulemused ning jäämäe all tegurid/põhjused)

Rahvastiku tervise olukord

Raskesti mõõdetavad tegurid (kuidas mõjutavad tervist näiteks poliitika ja kindlustunne)

Kergelt mõõdetavad tegurid ning nende seostamine tervisega (nt ülekaal võib põhjustada teatud haigusi)

Tervise determinandid (tegurid, mis kutsuvad tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas)

Poliitilised ja kultuurilised tegurid (demokraatia, poliitilised otsused, kultuur)

Keskkondlikud tegurid (sotsiaalne, füüsiline, bioloogiline, kultuuriline)

Personaalsed ehk käitumuslikud ja bioloogilised tegurid (toitumine, kehaline aktiivsus, vanus, kaal, sugu, vererõhk)

Sotsiaalmajanduslikud tegurid (haridus, töö, sissetulek)

Tervise kontseptsioonid (mõjurid, mille muutmine aitab kaasa optimaalse tervise saavutamisele)

Akadeemiline konseptsioon (indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemus)

Meditsiiniline konseptsioon (haiguse puudumine)

Funktsionaalne konseptsioon (organismi suutlikus täita ühiskonnas oma rolli)

Statistiline konseptsioon (määratakse erinevate biomeditsiiniliste näitajate, näiteks vererõhk, alusel)