Esimene maailma sõda

Lisää tämän kaltaisia

teine maailmasõda

luonut Ronald Ende

Põhjasõda

luonut Sanna Sööt

Eesti ajalugu. Teema 10. Iseseisvumine.

luonut Andro Tiits

Esimene maailmasõda

luonut Ratmir Valter

Esimene maailma sõda

Marne´i lahing

2.septembril 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomeetri kaugusele.

Otsustati loobuda Schlieffeni plaanis ette nähtud ümberhaaramisest.

Edu kasvatas Saksa väejuhatuse enesekindlust.

Sõdivate poolte plaanid

Austria-Ungari

Sõjajõud koondati kahte osasse. Avestaes Saksa toetusega.

Arusaamal, et tuleb võidelda kahel rindel: lunas Serbia ning idas Venemaa vastu.

Venemaa

Prantsumaa palvel rünnata mobilisatsiooni 14. päeval Ida-Preisimaad, kui oleks kasulikum löök anda Austria-Ungarile.

Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria-Ungari vahel.

Nõrgalt ette valmistatud riik.

Inglismaa

Oldi valmis koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba.

Iseseisev sõjaplaan puudus.

Prantsuse sõjaplaan

Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung.

Nimetati plaaniks 17.

Saksa sõjaplaan

Nimetati Shlieffeni plaaniks. Alfred von Schlieffeni järgi.

Sõja tegevus läänerindel

21.-25. augustil 1914 piirilahing

Said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi.

Prantslased alustasid rinde lõunalõigus, jättes vasaku tiiva nõrgaks

Need alad langesid augusti keskel Saksa üksuste rünnaku alla

4.augustul 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu

Algas 2. augustil 1914. aastal

Põhjused

Sõja ajend

Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel

1914. aasta sügisel tõid sakslased osa vägesid läänerindelt idarindele ning alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile.

Austria-Ungari üksuste pealetung Serbias

Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu

Suudeti Tannenbergi lahingus üks Vene armee puruks lüüa

Saksa armeele määrati idas uus juhtkond, selle ees otsas kindral Hindenburg

17. augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale

Venemaa oli andnud Prantsusmaale lubaduse rünnata Saksamaad