Soome

Lisää tämän kaltaisia

Personaalsed õpikeskkonnad

luonut Kelly-Krette Kase

Rahvatervis - sektoritevaheline valdkond, mis hõlmab kõiki rahvastiku tervist parandavaid ja ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga, parandada nende elukvaliteeti ning vähendada tervisealast ebavõrdsust

luonut Kätriin Taal

Venemaa

luonut Andreas Sütt

Soome, Kait rosenberg

luonut Kait Rosenberg

Soome

Üldine olukord Riigis

Soome asub Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel. On Euroopa Liidus (liitus aastal 1995). Kogupindala on 338 454,6 km² ja elanikkond on 5,5 miljonit inimest. Riigi pealinn on Helsinki, mis asub riigi lõunaosas Läänemere ääres. Usundiks on Soome Evangeelne Luterlik Kirik ja Soome Õigeusu kirik. Soome tavaline biotüüp on sood. Soome on tuntud kui tuhande järve maa kuna seal on 187 888 järve, millest suurim järv on Saimaa, mis on Euroopas suuruselt neljandal kohal. Levinuim Kivim on graniit, mis paljandub paljudes paikades. 86% riigist on kaetud metsaaladeaga, mis teeb Soomest Euroopa metsarikkaima riigi. Soome kliima on suhteliselt pehme Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu. Soome poliitika põhialused määrab Soome põhiseadus. Soomes on parlamentaalne demokraatia, kus kõige suurema võimuga on peaminister, kelleks on hetkel Sanna Marin. Enamik Soome elanikke (87%) räägib soome keelt ja suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel.

Heaolu

Inimesed Soomes on kõrge heaoluga kuid see on tänaseks langevas seisus ja see on seotud sissetuleku erinevustega rahva seas.

Rahvastik

Rahvastikutihedus on 16,3 in/km².

Majandus

Soomes leidub tsinki, nikklit, vaske, koobaltit, kroomiitti, kulda ja haruldasi muldmetalle.

Nende kogu kasum aastal 2010 oli umbes 1 miljard eurot.

Soomes on SKT iga elanku kohta 37 287 €.

Tervisehoid

Peamised surma põhjused on haigused ja vana iga.

Soomes on keskmine eluiga 81 aastat.

Haridus

Kirjaoskuse protsent 2018.a vanuses 15 ja vanemad 99.0%.

Soomlastest umbes 70% jätkab õpinguid pärast põhikooli ja enamik läheb edasi õppima ka kõrgkooli. Põhikoolis on kõrged õpitulemused. Umbes 70% läheb põhikoolist edasi kutsekooli ja 30% gümnaasiumi.