Tööstusühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned

Lisää tämän kaltaisia

Tööstuslik pööre

luonut Mart P

Industriaalühiskond ehk tööstusajastus

luonut Sandra Pospelova

Organigram

luonut Kairit Kruusa

Keskkondlikud kokkupuuted ja tervisemõjud

luonut Emilin Bondarevskaja

Tööstusühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned

Tööstusühiskonna mõtestamine ja reformimise katsed

Otsiti õiglasemat ühiskonna korraldust ehk sotsialismi.

Kiire majanduslik areng süvendas majanduslikku ebavõrdsust.

Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris

19. sajandi teisel poolel hakkas töölisklass enda eest seisma, muudatused kajastusid töölissedusandluses.

Kujunesid uued sotsiaalsed kihid, tööliste osa suurenes

Linnastumine ehk urbaniseerumine

Linnaelu iseloomustas kuritegevus ja muud sotsiaalsed probleemid.

Varaste tööstuslinnade elamustingimused olid rasked ja lihtrahvas pidi elama kitsastes korterites.

1801. aastal oli Euroopas 14 linna, mille elanike arv oli üle 100 000. 1870. aastaks oli neid linne juba üle saja.

Tööstuse arengu mõju ühiskonnaelule.

Masinatootmise areng tõi omakorda kaasa tööpuuduse ja protestid masinate kasutamise vastu.

Muudattused tootmises ja ühiskonnaelus aitasid tõsta elatustaset.

19. sajandi keskpaiku muutus masinatootmine valitsevaks majandusharuks enamikus Euroopa riikides.

Transpordi areng

Aurulaevanduse kiire areng 19. sajandil aitas ühendust pidada ligi kõigi maailma piirkondadega.

Ka veetranspordil oli endiselt oluline roll. Robert Fulton leiutas esimese auriku, mis tegi 1807. aastal USA-s Hudsoni jõel esimese reisi.

1825. aastal avati esimene raudteeliin. Tööstusühiskonna kujunemisele aitas oluliselt kaasa raudtee areng.

Inglismaa

Aastail 1815-1850 kolmekordistus inglismaal söetootmine, neljakordistus raua toodang ning ligi kaheksa korda suurenes puuvillatoodang

Inglismaa tekstiilieksport suurenes tänu ketrus- ja kudumismasina leiutamisele 18. sajandil.

Tööstusrevolutsioon sai alguse inglismaalt. 19. sajandil euroopasse ja USA-sse jõudes.

Kapitalism ja monopolid

Kapitalismi arenguga suurenes riikidevaheline kaubavahetus, kuigi importi piirati tolliga.

Prantsuse- ja tööstusliku revolutsiooniga seostatakse ka kaptialismile üleminekut.

Uute jõu- ja energiaallikate kasutusele võtmine

Industriaalühiskonnas laienes elektrivoolu kasutamine.

19. sajandi keskpaiku oli peamine kütus kivisüsi.

Aurumasin sai jõuallikaks 18. sajandi keskpaiku. James Watt täiustas seda 1765 aastal.

Esimeste vabrikute energiaallikaks oli langev vesi.

Põllumajandus tööstusühiskonnas

Tekkis ka vajadus toiduainete pikemaks säilimisajaks. 19. sajandi alguses hakati Prantsusmaal säilitama puuvilju klaasnõudes.

18. sajandi lõpus alguse saanud tõuaretus edendas loomakasvatust, kasumit ning toiduvarusid.

19. sajandi esimesel pooplel muutus valitsevaks raudadra kasutamine, lisaks leiutati külvimasin ja viljapeksumasin.

Tööstusrevolutsiooni olemus

Vabrikud vajasid tööjõudu. Seetõttu sai paljudest talupoegadest palgatöölised. Lisaks kasvas rahvastik kiirelt tänu paremale tervishoiule.

Esmaseks finantsallikaks täästusrevolutsioonil oli kaubandusest saadud sissetulekud.

Kaupade tootmisel hakati senisest enam kasutama masinaid.