INIMESE ELUNDKOND

Még több ilyen

Magamine

Szerző: Linell Sikk

Lapse anatoomilised, füsioloogilised füsioloogiliste iseärasused ja nende seosed igapäevatoimingute sooritamisega - füüsiline aktiivsus ja mängimine

Szerző: Maire Jürgel

Füüsiline aktiivsus ja mängimine

Szerző: Maritana Meitsar

DIGESTIO APARATUA

Szerző: Eneko Uriarte Gutiérrez

INIMESE ELUNDKOND

Immuunsüsteem organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu

VAKSINEERIMINE on surmatud/nõrgestatud haigustekitajate või nende mürkide ehk toksiinide viimine meie organismi

ALLERGIA all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile

OMANDATUD IMMUUNSUS Immuunsus, mis kujuneb eluea jooksul, näiteks mingit haigust läbi põdedes või end vaktsineerides.

KAASASÜNDINUD IMMUUNSUS Immuunsus, mis on olemas kohe sündides. Ei muutu eluea jooksul, nakkuse ajal toimib see immuunsus väga kiiresti.

KUULUVAD lümfotsüüdid, õgirakud, põrn, luuüdi, harkelund ja lümfisõlmed.

Sisenõrenäärmed ülesanne on toota hormoone ja eritada neid otse verre

Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks.

Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.)

Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust.

Ajuripats ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd

Steroidhormoonid – näiteks suguhormoonid. Sünteesitakse kolesteroolist, transporditakse veres seotult valkudega

Valgulise ehituse hormoonid – näiteks insuliin. Sünteesitakse ribosoomides, kasutatakse kohe

Erituselundkond ülesanne on eemaldada organismist kahjulikud jääk- ja mürkained

URIIN liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole. Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide.

NEERUDE ülesanded on: kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, happe-leelis tasakaalu regulatsioon, jääkainete eemaldamine organismist, vee ja soolade sisalduse kontrollimine veres, vererõhu regulatsioon ja vere puhastamine

KOPSUDE kaudu eritub organismist veeaur ja süsihappegaas.

NAHK eritab higi. Higi koosneb veest, ainevahetusjääkidest ja mineraalsooladest.

Hingamiselundkond ülesanne on organismi varustamine hapnikuga.

HINGAMINE koosneb sisse- ja väljahingamisest ning seda juhib ajus asuv hingamiskeskus. Hingamiskeskuse tegevus sõltub süsihappegaasi, mitte hapniku sisaldusest veres.

ALVEOOLID on väikesed kotikujulised moodustised, kus toimub gaasivahetus vere ja kopsude vahel. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik.

RAKUHINGAMISEKS nimetatakse rakkudes toimuvat protsessi kus hapniku abiga glükoos täielikult lagundatakse. Rakuhingamise tulemusel vabaneb energia ning eralduvad süsihappegaas ja vesi.

HINGAMISELUNDID on ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutoru, kopsutorukesed ja kopsud.

Seedeelundkond ülesanne on organismi varustamine toitainetega

OKSENDAMINE on mao kaitserefleks, et ära hoida mao kahjustumist ja organismi mürgistumist. Oksendamine toimub näiteks siis kui oleme söönud väga halvaks läinud toitu või joonud palju alkoholi. Oksendamine kaasneb ka mõne haiguse, näiteks kõhugripi, korral.

ENSÜÜMID on eriliste omadustega valgud, mille ülesanne on tagada keemiliste reaktsioonide toimumine organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Nad ei ole võimelised töötama ilma vitamiini juuresolekuta.

SEEDIMISEKS nimetatakse ensüümide mõjul suurte toiduosakeste muutumist väikesteks osadeks.

KOOSNEB Suust, neelust, söögitorust, maost, peensoolest, jämesoolest, pärasoolest ja pärakust. Peale nende osalevad seedeprotsessis ka kaksteistsõrmik, maks, sapipõis ja kõhunääre.

Vereringeelundkond ülesandeks on siduda tervikuks kõik organismi osad

SÜDA Süda on koonuse kujuline, seest õõnes lihaseline elund, mille välis- ja sisepindu katab sidekude.

VERI vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Vererakud jagunevad punasteks vererakkudeks, valgeteks vererakkudeks ja vereliistakuteks. Vere põhiline ülesanne on organismis ainete laialikandmine

VERESOONED Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri kehas liigub. Kõik veresooned kokku moodustavad veresoonkonna. Veresooni on kolme põhilist liiki: Arterid, veenid ja kapillaarid

VÄIKE VERERINGE kopsuvereringeks nimetatakse vereringet, milles veri vabaneb kopsudes süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga Tema ülesandeks on uuendada vere hapnikuvarusid, et varustada keharakke hapnikuga.

SUUR VERERINGE vere liikumine südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse. Tema ülesandeks on varustada organismi kudesid verega. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakeses. Läbi kapillaaride seinte liiguvad hapnik ja toitained kudedesse, kudedest liiguvad jääkained, sealhulgas ka CO2 verre.

Suguelundkond

NAINE

Enamasti munarakk ei viljastu, mistõttu see eraldub emakast ning heidetakse koos limaskestaga kehast välja. Koos limaskestaga eraldub ka verd. Seda protsessi nimetatakse menstruatsiooniks.

Tupp on 7-10 cm pikkune elastsete seintega pilujas-torujas elund väikevaagna keskosas, emakast allpool.

Munajuha on munasarjast emakani viiv juha, mille kaudu munarakk emakasse liigub.

Emakas on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete suguelund, milles loode areneb.

MEES

Munandimanus on pehmem osa, mis paikneb munandi peal sellesse koonduvad seemnetorukesed ja algab seemnejuha

Eesnääre on väike organ, mis paikneb põie all häbemeluu taga ja pärasoole ees

Suguti ehk peenis koosneb peenisepeast ja peenisekehast. Peenisepea on väga tundlik, tundlikum kui peenisekeha

Munandikotis paiknevad munandid kusjuures vasakpoolne munand asetseb tavaliselt veidi madalamal kui parempoolne

Tugi- ja liikumiselundkond ülesanne on toetada keha ja kaitsta organeid. Ta koosneb luustikust ja lihastest.

Lihased on liikumiselundkonna aktiivne osa ning neid iseloomustab võime kokku tõmbuda ja lõtvuda. Lihastel on kehas erinevaid ülesandeid. Nendeks on: Jõu tootmine Liigutuste tekitamine Rühi säilitamine Soojuse tootmine

Liigesteks nimetatakse kahe või enama luu vahelist ühendust, mis võimaldab luudel liikuda.Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevõidega täidetud liigeseõõs.

Kolju koosneb aju- ja näokolju luudest. Ajukoljuluud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise. Näokoljuluudel on tähtis osa toidu peenestamisel ja rääkimisel.

Luud arenevad kõhrest ja vajavad kasvamiseks ning tugevnemiseks kaltsiumit. Kui organismis pole piisavalt kaltsiumit ja fosforit võib tekkida luuhõrenemine ehk osteoporoos.

Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa ning moodustub omavahel ühenduses olevatest luudest. Inimese skeletis on 206 nimelist luud, mis kokku moodustavad umbes 20% keha kaalust.

Katteelundkond põhiülesanne on inimese keha katmine

Enamik meie nahal elavatest bakteritest on kasulikud bakterid. Nende ülesanne on takistada tõvestavate bakterite elutsemist nahal, pakkudes neile konkurentsi.

Pärisnaha all paikneb rasvkude. Rasvkude kaitseb külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ning on ka rasva tagavaraks

Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju.

Higinäärmete abil reguleerib nahk oma temperatuuri.

Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht kus on palju vere- ja lümfisooni ning mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke.

Nahk koosneb marrasknahast, pärisnahast ja nahaaluskoest.

Meeleelundkond

Nägemiselundiks on silm, mille kaudu võtame vastu umbes 90% väliskeskkonna infost.

Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustisi ehk keelenäsasid. Keelenäsade küljes on tunderakud

Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine.Inimese maitseelundiks on keel.

Kuulmine on võime tajuda ja eristada helisid, võimaldades kindlaks teha heliallika asukoha, hinnata heli tugevust ja kõrgust ning saada muud sellelaadset informatsiooni.

KÕRV on meeleelund, mille kaudu inimene kuuleb. Samuti paiknevad kõrvas tasakaaluelundid.

Inimese haistmiselundiks on nina ning ta suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna. Haistes tajume erinevaid lõhnu ning seda aitavad meil teha ninaõõne ülemises osas paiknevad haisterakud.

Närvisüsteem ülesanne on vastu võtta ning töödelda väliskeskkonnast kui ka organismi enesest saadud informatsiooni

PEA JAGUNEB: ajutüveks ( mis omakorda jaguneb piklikajuks, keskajuks ja vaheajuks), väikeajuks ja suurajuks

REFLEKSIKAAREKS nimetatakse teed, mida mööda erutus kulgeb. Refleksikaare ülesanne on erutuse vastuvõtt närviraku poolt

REFLEKS on kiire tahtmatult toimuv vastusreaktsioon ärritusele. Refleksid jagunevad kaasasündinud refleksideks ja omandatud refleksideks.

NÄRVIIMPULSIKS nimetatakse mööda närvirakke liikuvat elektrilist signaali.

NÄRVIRAKK on närvisüsteemi ehitusüksus mille ülesanne on organismis infot edasi kanda.