Kooliõenduse tegevusjuhend

Még több ilyen

Kooliõe roll esmatasandi tervishoius

Szerző: Anastassia Potsijenkova

Lapse Tervis

Szerző: Diana Rääbis

RAHVATERVIS - valdkond, mis hõlmab rahvastiku tervist parandavaid, ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga ja parandada nende elukvaliteeti.

Szerző: Krista Kutsar

PEREÕE ROLL JA TÖÖÜLESANDED ESMATASANDI TERVISEHOIUS

Szerző: Mari-Liis Jänes

Kooliõenduse tegevusjuhend

Kooliõe pädevus ja tööalane täiendamine

Personaalsete tugevuste arendamiseks, juhtumite läbiarutamiseks, tööstressi maandamiseks ja läbipõlemise ennetamiseks peab kooliõel olema võimalus regulaarseks töönõustamiseks

Kui kooliõde on iseenda tööandja, valib ta lisaks kohustuslikule täiendõppele ise muud täiendkoolituse teemad ning finantseerib neid.

Lähtuvalt kehtivast seadusandlusest peab koolitervishoiuteenuse osutaja tagama kooliõele töötamiseks, erialaseks arendamiseks ja pädevuse hoidmiseks iga-aastase koolitamise

Kooliõena saab töötada inimene, kellel on õendusalane haridus ning kes on kantud Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse

9. Nakkushaiguste puhangu kahtluse või puhangu korral nõuetekohaste meetmete rakendamine

Kooliõde annab koolipersonalile ja vanematele õpilastele informatsiooni haiguse kohta ning soovitusi edasiseks käitumiseks.

kooliõe ülesanne on nakkushaiguste leviku tõkestamise meetmete rakendamine ja nakkushaigega või nakkushaiguse kahtlusega inimesega kokku puutunud inimeste väljaselgitamine

7. Koostöö lapsevanematega

Kooliõde peaks osalema kooli korraldatavatel regulaarsetel lastevanemate üldkoosolekutel ja hoolekogu koosolekutel, kus ta saab anda ülevaate kooliõpilaste üldistest tervisetrendidest, tervist edendavatest tegevustest ning jagada teavet selle kohta, kuidas toetada koolis lapse igakülgset arengut ja tervist.

Kooliõde peaks osalema igal õppeaastal esimesse klassi tulevate õpilaste lastevanemate koosolekul, tutvustades kooliõe tööd.

Kooliõel on võimalik saada terviklikum ülevaade mitte ainult lapse füüsiliselt hinnatavatest tervisenäitajatest, vaid kogu psühhosotsiaalsest taustast, alates toitumis- ja liikumisharjumustest, lõpetades riskialti käitumise mõjurite väljaselgitamisega

5. Tervist väärtustava eluviisi kujundamine õpilaste seas ning tervist toetava vaimse ja füüsilise koolikeskkonna sihipärane arendamine

Murdeeas on oluline rõhku pöörata seksuaalsele küpsemisele, vaimsele tervisele ja ebatervislike harjumuste ennetamisele.

Algkoolis on oluline õpetada tervisekäitumise põhimõtteid: tervislik toitumine, liikumine, hügieen, hammaste hooldus jne.

eesmärk on suurendada õpilaste heaolu, hoida ja tugevdada tervist ning ennetada nii vaimse, emotsionaalse, sotsiaalse, seksuaalse kui ka füüsilise tervise häireid

4. Vaimse tervise probleemidega lapse märkamine

Kui kooliõde täheldab õpilase käitumises või meeleolus kahtlust vaimse tervise häirele, siis kooliõe esmane ülesanne on lapsega rääkida ning analüüsida probleemi

15-aastaste ja vanemate puhul saab kasutada alkoholi tarvitamisele hinnangu andmiseks testi AUDIT, narkootiliste ainete tarvitamise väljaselgitamiseks testi DUDIT

vestluse tulemusel tekkinud probleemide märkamisel on võimalik kasutada WHO-5 heaolu skaalat

lapse tervise hindamine õpilase tervisekäitumise küsimustiku abil

3. Kroonilise haigusega õpilase abistamine

kooliõde peab välja selgitama järgmise informatsiooni

kas on vaja jagada juhiseid õpetajatele ja kaasõpilastele

kas on vaja tugiisikut

kas on vaja eridieeti

millised on lapse oskused ravimite võtmisel, abivahendite kasutamisel

kas ravimite võtmisel on vaja kooliõe abi

millised on eneseabi oskused haigushoo korral

mis kutsub esile haigushoo

kas on olnud kriitilisi seisundeid

millist abi või tuge laps vajab

milliseid ravimeid kasutab

põhihaigus (kaasuvad haigused), millal diagnoositi

õde aitab kohandada koolikeskkonda õpilasele sobivaks ja abistab vajadusel last eriarsti määratud toimingutel

Oluline on, et lapsevanem informeeriks lapse haigestumisest kroonilisesse haigusesse ja/või vaimse tervise häiretest kooliõde ja ka haridusasutuse esindajaid (klassijuhatajat või õppealajuhatajat).

Dokumenteerimine

Andmed dokumenteeritakse tervishoiuteenuse osutamise päeval või sellele järgneva tööpäeva jooksul

dokumenteerimisel on kohustuslik järgida dokumenteerimise nõudeid, kasutada riigi infosüsteemis ettenähtud klassifikaatoreid, loendeid, aadressiandmeid ja tervise infosüsteemi standardeid

kooliõde peab patsiendile osutatud tervishoiuteenuse nõuetekohaselt dokumenteerima ning neid dokumente säilitama.

10. Õe tegevused õpilase õnnetusjuhtumi või haigestumise korral

Vigastuste ja õnnetusjuhtumite ennetamiseks teeb õde erinevates kooliastmetes esmaabi ja/või elustamisõpet

Kriisisituatsioonis tegutseb kooliõde vastavalt kooli koostatud kriisijuhendile

Raskemate vigastuste korral tegutseb vastavalt olukorrale: kas kutsub kiirabi või saadab lapse erakorralise meditsiini osakonda.

Lapse vigastuse, õnnetusjuhtumi või ägeda haigestumise korral annab kooliõde lapsele esmaabi, teatab juhtumist lapsevanematele, nõustab last ja lapsevanemat.

8. Kooli juhtkonna teavitamine võimalikest terviseohtudest koolis

Kooliõel on koolis järgnevad kohustused ja vastutusala:

liikumisvõimaluste mitmekesistamise, vigastuste ennetamise ja psühhosotsiaalse keskkonna parandamise võimaluste pakkumine kooli juhtkonnale ja personalile.

toitlustamise kohta tähelepanekute tegemine kooli juhtkonnale ja toitlustajale (Õde peab olema võimeline hindama, kas koolis pakutav toit ja puhvetis ning müügiautomaatides müüdavad tooted vastavad tervisliku toitumise põhimõtetele).

tervisekaitse nõuete mittetäitmise märkamisel ettepanekute tegemine kooli juhtkonnale,

nakkushaiguste ennetamine ja nende leviku tõkestamine,

kooliõel on märkaja ja nõuandja roll, milles ta teeb koostööd koolijuhi ja -personaliga

6. Koostöö erialaspetsialistidega

Kooliõde vahendab infot ja teeb koostööd ka väljaspool haridussüsteemi. Olulisimad koostööpartnerid on õpilase vanemad, aga ka kohaliku omavalitsuse esindajad.

eesmärk on turvalise ja lapsesõbraliku õpikeskkonna ning võrdsete võimaluste loomine, et kõik õpilased saaksid omandada kvaliteetse ja võimetekohase hariduse.

1. Regulaarne õpilase tervise ja arengu jälgimine

terviseprobleemi ilmnemisel annab kooliõde õpilasele teemakohaseid nõuandeid (nt toitumis- ja liikumissoovitusi)

õpilase tervisekontrollil tuleb läheneda igale lapsele individuaalselt, arvestades tema erisusi

Laste tervise jälgimisel juhindub kooliõde lapse tervise jälgimise juhendist

vajadusel soovitab kooliõde õpilasel pöörduda perearstile või saatekirjata erialaspetsialisti vastuvõtule (hambaarst, günekoloog, silmaarst jne)

Kooliõde on kohustatud informeerima V ja IX klassi õpilast ja tema seaduslikku eestkostjat soovitavalt kaks korda õppeaastas, läbima oma perearsti juures tervisekontroll.

tervisekontrollide läbiviimine I, III, VII ja X klassis

2. Õpilaste immuniseerimine vastavalt kehtivale riiklikule immuniseerimiskavale ja teistele kehtivale õigusaktidele

õde peab lapse immuniseerimiseks küsima tema seadusliku esindaja nõusolekut

õde dokumenteerib immuniseerimise vastavalt kehtivatele õigusaktidele

õde peab selgitama õpilasele immuniseerimise vajalikkust, teavitama võimalikest kõrvaltoimetest ja nõustama muudes asjakohastes küsimustes

kooliõel on õigus vastavat infot lapse kohta vaadata Tervise Infosüsteemist ja vajadusel saab õde konsulteerida perearstiga

enne immuniseerimist peab tuvastama võimalikud ajutised ja püsivad vastunäidustused

Eesmärk

tervist toetav ja haigusi ennetav tegevus, et seeläbi toetada laste ja noorte tervise arengut.

arendada koolitervishoiuteenuse kvaliteeti

anda tervishoiuteenuse osutajatele juhiseid tervishoiuteenuse osutamiseks koolis

kirjeldada koolitervishoiuteenuse kui iseseisva õendusabiteenuse osutamist Eestis