Õenduse kesksed mõisted

Még több ilyen

Põllumajanduse mõju keskkonnale

Szerző: Kerttu Konks

Mõistekaart

Szerző: Natalja Läänemets

Rahvatervis Teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu

Szerző: Annabel S

RAHVATERVIS

Szerző: M. D'anjou

Õendus

Õendustegevus

Suunata ja täpsustada kõikide otsuseid tervise perspektiivist.

Kogukonna arendamine ja tervise edendamine.

Hoolimine nii enda kui teiste tervisest( kui palju ja mis tasandil on määratlemata).

Pidev endatäiendus

Käskude täitmine

Kõik ametiga kaasnevad tööülesanded

Tervis

Tervis on hea enesetunne ja oma iga jõu kasutamine( Nightingale).

Ühtsus ja harmoonia vaimus, kehas ja hinges ( Watson).

Tervis on inimese kui terviku protsess ja on eneseületamise või teadvuse laiendamise sünonüüm ( Parse 1992, Newman 1994).

Tervis on inimese normatiivne olek, oletades, et see on mõõde inimese elust ( Fawcett 1995).

Tervis peegeldab inimest kui tervikut

Elu kvaliteet

Sama mitmesugune ja ebaselge kui tervise kontseptsioon

Õe ülesanne on tervise saavutamine ja säilitamine. Samuti tervise väärtustamine igal tasandil ja selle edendamine keskkonnas.

Haigus

Keskkond

Õde peaks tegelema tervisedendamisega keskkonnas ja oma klendi eluviiside ja individuaalsete harjumuste parandamiseks tervise edendamiseks.

Inimene on keskkonna mõistest lahutamatu.

Inimese vahetu ümbrus või olukord ja inimse võime sinna kohanduda ilma sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku jõu seletuseta.

Ühiskonda mõistetakse muutliku ja ehitatuna

Kohanemine on ainus lahendus

Ühiskonda mõistetakse jäiga, staatilise ja loomulikuna

Inimene (ka pere- ja kogukond)

Õde peab arvesse võtma inimese kõiki aspekte, nii kehalisi kui vaimseid, kuigi õelise abi rõhk võib sõltuda olukorrast. Õde peab samuti organiseerima isikuandmeid ja isiku keskkonnalist tausta.

Inimese olemuse defineerimisest sõltub ka õdede teooria ja praktika

Keha on tähtis osa inimesest kui tervikust ja selle vältimine paneb ohtu patsiendi tervikliku hoole( Schroeder 1991).

Keha on ainult probleemide väljendus inimese energiaväljas (Schroeder 1991, Smith, 1991).

Vaim ja keha on täiesti eraldi ja eristatavad( Capra 1982).

Biomeetriline perspektiiv

Fookuseks on inimese keha mitte inimene kui tervik.

Inimest vaadeldakse kui tervikut.