Soo

Még több ilyen

Ökoloogia

Szerző: armin mark

Ohud suvel

Szerző: Mia Maria Melnitsuk

Pool-looduslikud kooslused

Szerző: Mariana Zurauskaite

Sood

Szerző: Eliise Klaas

Soo

Turba kasutusvõimalused

Teistes riikides (Iirimaa,Soome, Venemaa,jne)

Turvast kasutatakse riikides nagu Iirimaa, Soome ja venemaa energia jaoks.

Eestis

Turba kasutatakse Eestis et eemaldada keskkonnareostusi (näiteks õli ja naftat) veekogudest.

Soo arengutappid

Madalsoo

Esimene arengutase soost kus on üle 30cm turbakihti.

Tavaline taimestik madalsoos on päideroog, soopihl,ubaleht ja kollane võhumõõk.

Siirdesoo

Siirdesoo on üleminekusoo ehk rabasoo.Siirdesoos on rohkem taimi kui rabas kuid vähem kui madalsoos.

Tavalised taimed siirdesoos on tuppvillpea,batli sõrmkäpp, küüvits ja pudeltarn.

Kõrgsoo ehk raba

Raba on soo arengu viimane aste.Raba on liigivaene sest selle turbakiht on paks (tavaliselt 3.2m)

Soode tähtsus

Sood on meile ja loodusele tähtsad sest need aitavad hoida veetaset all kui üleupputab.

Rabavesi,laukad,älved

Älved

Älves on märg lohk rabas.Älvede ääres kasvab huulhein ja valge nokkhein.

Laukad

Laugas on väike sooveekogu tavaliselt rabas.

Rabavesi

Rabavesi leitakse igast raba veekogust nagu älved ja laukad ning see on puhas ja joodav sest see on nii happeline et bakterid ei ela selle sees.

Eesti suurimad sood

Lihula-Lavassaare

Epu-Kakerdi

Puhatu

Mis ohustab soid

Sissepanek saasteained

Hüdroloogilised muudatused

Elutingimused soos

Aastaajalised erinevused

Talvel jäätub märg turvas ära,kevadel sulab se ära väga aeglaselt,seetõttu on kevadel soos jahedam kui kuivadel aladel.

Turbasamblad

Turbasamblad on olulisemad turba moodustajad sest nad on väga veerikkad.

Tekib ja ladestub turvas

Soos tekkib turvas sest niiskes ja hapniku vaeses kohas jääb lagunemine pooleli.

Udu

Soo on tavliselt udune mida põhjustab soo pinna eralduvate gaaside põlemine.

Kasvukeskkond taimedele

Turvas loob taimedele iselaadi kasvukeskonna ja sootaimed moodustavad omaette rühma.Turbas on toitaine vaene et seal kasvab väga vähe taimi.

Aastaringselt märg maapind

Soos tekib ja ladestub turvas kuid igas soos peab olema vähemalt 30cm kiht turbast.

Soo teke

Järvede kinnikasvamine

Juhtub kui veetase langeb ja muda sisse voolab.

Madalate maade soostumine

Juhtub kui vettpidav savikiht on maapinna lähedal.

Soo loomad

Suurimetajad

Rebane,metskits,põder,uruhiir,jne.

Linnud

Sookurg,rabapistrik,kiivitaja,kajakas,jne.

Putukad

Mardikad,parmid,kärpsed ja liblikad.

Soo taimed

Sambla ja samblikurinne

Turbasammal

Rohurinne

Huulhein,ubaleht

Puhmarinne

Jõhvikas,kanarbik,küüvits,kukemari,soopihl

Põõsarinne

Hanevits,pilliroog

Puurinne

Mänd