Tree organigram

Még több ilyen

RAHVATERVIS- teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu

Szerző: Pille-Riin Ilistom

PEREÕE ROLL JA ÜLESANDED ESMATASANDI TERVISEHOIUS

Szerző: Kaidi Liias

Kooliõe ülesanded ja lasteaia tervishoiutöötaja roll

Szerző: Kristi Kaeramaa

Eesti maksud ja maksusüsteem

Szerző: Andrea Engelbrecht

RAHVATERVIS, tuleneb sõnast tervis, mis on mitmemõõtmeline, sisaldades endas nii füüsilist kui psühholoogilist heaolu , tegutsemis-ja eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust.

TERVISEEDENDUS

OTTAWA HARTA 1986. Rahvastiku tervise võtmed asuvad väljaspool tervishoidu.

terviseteenuste reorientatsioon preventiivsetele teenustele

isiklike oskuste ja teadmiste arendamine

suurem kogukonna osa tervise tagamisel

tervistsoodustav elukeskkond

tervist toetav poliitika

Terviseedendamise vahendid:

tervist soodustava elukeskkonna kujundamine

eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine

tervistavate teenuste arendamine

terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine

tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana

Eesti Rahvatervise seaduse järgi on tervise edendamine esimese tervistväärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ja toetava elukeskkonna kujundamine.

Mõiste võeti kasutusele 1974. Elukeskkond ja eluviis mõjutavad tervisenäitajaid rohkem kui tervishoiuteenused.

RAHVATERVIS JA SELLE KOHT MEDITSIINIS

Rahvastiku rühma uuriv meditsiin - siin on uurimisobjektiks rahvastikurühm.

Kliiniline meditsiin on suunatud indiviidide meditsiinilisele teenindamisele.

meditsiin jaguneb kaheks valdkonnaks:

terviseteadused- ennetus ja terviseedendus

kliiniline meditsiin- ravi ja taastus

Riigi tasandil on määratletud rahvatervise alased tegevused. Need saab jagada kolme rühma:

kolmandad ennetustegevused- töövõimetuse vältimine ja teovõime taastamine

teisesed ennetusstrateegiad- haiguste varajane avastamine ja ravi

esmased ennetusstrateegiad- ennetada ja kaitsta tervist ja vältida haigusi

Rahvatervises on tihedalt seotud nii bioloogia kui sotsiaalteadused.

SEADUS ÜTLEB: Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna jõupingutuste kaudu.

TERVISEMÕJURITE MUDELID: peegeldavad erinevaid tervise käsitlusi ning järeldusi, et tervis on mitmeti mõistetav ning kujuneb mitmete mõjurite toimel

BARCLAY JA FLEMING`I MUDEL. Jaguneb neljaks, toime tervisele on kompleksne.

keskkondlikud: kodu-ja töökeskkond, füüsikaline keskkond

sotsiaalsed: rahu ja turvalisus, paikkond, suhted

majanduslikud: töö, sissetulek, sotsiaalne positsioon, haridus

personaalsed: geneetika, rahvus, sugu, eluviis jne.

TARLOVI MUDEL. Jaotab tervise mõjurid nelja kategooriasse:

sotsiaalsed mõjurid 25-60%

tervisekäitumine 17%

tervishoid e. meditsiiniabi

geenid ja bioloogia 5%

RAYAN JA TRAVIS`E MUDEL. "jäämäe" mudel . "Jäämäe" pinnal on nähtav osa, mis peegeldab rahvastiku tervise olukorda, mida saame mõõta ja hinnata. "Vee all" olevas osas on tegurid, mis mõjutavad tervise seisundit.

DAHLGREN JA WHITEHEAD`I MUDEL. Inimese tervis oleneb sellest , millise ühiskonnaga riiki ta sünnib. Poliitika mõjutab tööhõivet ja töötingimusi, hariduse kättesaadavust, keskkonna puhtust jne. Indiviidi käitumine tuleneb neist tingimustest, kus ta elab , õpib ja töötab.

TERVIST MÕJUTAVAD TEGURID

PEAMISED TERVISEMÕJURID: rahu, eluase, haridus, toit, sissetulek, eluks vajalike ressursside olemasolu ja säilimine, stabiilne ökosüsteem, sotsiaalne õigus, võrdsus

TAI definitsioon: tervisemõjurite tegurid on need, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas.

bioloogilised tervisemõjurid(vanus, sugu, pärilikkus, kehakaal, vererõhk)

keskkondlikud tervisemõjurid(füüsiline, bioloogiline, sotsiaalne, kultuuiline)

käitumuslikud tervisemõjurid(toitumine, kehaline aktiivsus, tubaka-alkoholi tarbimine)

sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid(haridus, töö, sissetulek, etnilisus)

poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid

WHO definitsioon:tervise tegurid on personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus.

positiivse mõtlemisstiili ja tegevusviiside kujundamine

HEAOLU JAGUNEB:

TERVISHOID 10%(haiguste ennetus, tervisearendus, ravi, hooldus)

KESKKOND 20%(toit, looduslik, tervislik, sotsiaalmajanduslik)

ELUVIIS 50%(toitumine, kehaline aktiivsus, töö-ja puhkerežiim, harjumused)

GENEETIKA 20%(kehaehitus-ja talitlus, vananemine, närvisüsteen, küpsemine)

HAIGUS-olukord, mis põhjustab inimesele kahju või valu. Haigus peab olema tõendatud faktide, analüüside või muudel meditsiinis tunnustatud moel.

SALUTOGENEES:tervis põhineb organismi ressurssidel ning muutused tervises toimuvad ressursside vähenemisel negatiivses suunas ja suurenemisel positiivses suunas. Inimese tervist määravad keerulistes, rasketes ja stressirohketes olukordades just tema toimetulekuoskused.

Subtopic

TERVIS-terve, terviklik

TERVISE KONTSEPTSIOONID:

AKADEEMILINE: seotud psühholoogia ja sotsioloogia. Tervis on indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete omavaheliste mõjude tulem.

MEDITSIINILINE: tavainimene mõistab tervist haiguse puudumisena, jättes kõrvale nt. heaolu ja elukvaliteedi olemasolu

FUNKTSIONAALNE: organismi suutlikkus täita ühiskonnas oma rolli, määratlemine kokkulepitud väärtushinnangute olemasolul

STATISTILISED:tervise määratlemine biomeditsiiniliste näitajate alusel: normist kõrvalekaldel on inimene haige

Täiskasvanud inimene väärtustab tervist alles siis , kui on tekkinud probleemid tervisega, haigused, töövõime langus või kaotus.

TERVIS ON DEFINEERITUD KA EESTI RAHVATERVISE SEADUSES

WHO DEFINITSIOON: tervis on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte vaid puude ja haiguste puudumine