Gravitatsioon, Raskusjõud, Newtoni, Kiirendus, Vastastikmõju, Jõud Gravitatsiooniseadus kirjeldab, kuidas kehad tõmbuvad vastastikku, näiteks Maa ja Päikese vahel. Raskusjõud on Maa gravitatsioonijõud, mis mõjutab kõiki Maal olevaid kehasid.
Impulss ja impulsi jäävuse seadus, reaktiivliikumine
Δp/Δt=F
mv-mv0/Δt=F
p=mv
reaktiivliikumine-Rakett hakkab liikuma tänu gaaside väljapaiskamisele
impulss esmasel kokkupõrkel on võrdeline tema massi ja kiiruse korrutisega
Impulss näitab kulgeva keha võimet teisi kehi kulgevalt liikuma panna. Väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv
Töö ja võimsus
𝑁 = A/t
A=Fs cos a
A=Fs
Võimsus-Kaks poissi tõstavad kaevust veepange.
Esimesel kulub selleks 15 sekundit, teisel 25 sekundit
Töö-Ema lükkab lapsevankrit
Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus
Tööks nimetatakse keha või kehade süsteemi mehaanilise oleku muutmise protsessi kirjeldavat suurust
Rõhumisjõud, keha kaal, toereaktsioon, rõhk
p=F/S
P=mg
Rõhk-Elevant avaldab seistes maapinnale suurt rõhku
Rõhumisjõud-Arvuti taga istuv õpilane toetub seljatoele
Kaal-Kala kaal oli nii suur et laps ei suutnud seda üles tõsta
Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne rõhumisjõu F ja pindala S jagatisega
Toereaktsiooniks nimetatakse rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu
Rõhumisjõuks nimetatakse jõudu, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga
Keha kaaluks nim seda jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile
Mehaaniline energia ja energia muundumine ning jäävus
mv2/2
antakse elastsel põrkel ühelt metallkuulilt teisele edasi kineetiline energia
Mehaaniline energia on liikumise ja kehade vahel mõjuvate jõududega kaasnev energia.
Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele
Hõõrdejõud ja elastsusjõud
Fe=-kΔl
Fh=μmg
Elastsusjõud - pärast palli löömist taastub palli kuju
Hõõrdejõud - hõõrdejõud takistab auto sõitmist
Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel
Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist
Gravitatsiooniseadus, raskusjõud
G=6,67 x 10-11 N x m2/kg2
F=mg
g=F/m=GM/R2
F=GMm/R2
F=m1 x m2 x G /r2
Raskusjõud - Maa tõmbab lendavat lennukit
Gravitatsioon - Päike tõmbab Maad enda poole ja Maa tõmbab Päikest
Kiirendust, mille annab kehale raskusjõud, nimetatakse vaba langemise kiirenduseks ehk raskuskiirenduseks
Maa gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks
Gravitatsioonijõud – jõud, millega tõmbuvad kaks keha gravitatsioonilise vastastikmõju tõttu
Gravitatsioon – nähtus, mis seisneb selles, et kõik kehad vastastikku tõmbuvad
Jõud, vastastikmõju, Newtoni seadused
F=ma
a=F/m
F=F1 +F2
Newtoni III Kui toetame redeli seinale, siis mõjub sein redelile vastu ja seda nii, et redel püsib paigal
Newtoni II Näiteks on rasket veoautot määratult raskem liikuma lükata kui mänguautot.
Newtoni I Kui lüüa palli, siis see jääb lõpuks seisma hõõrdumise toimel
Jõud-Erinevad raskused venitavad sama vedru erineva pikkuse võrra
Vastastikmõju-Kui päästerõngas vee alla suruda, tõukab vesi selle pinnale tagasi
Newtoni III seadus ehk mõju ja vastumõju seadus-Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega
Newtoni II seadus ehk mehaanika põhiseadus-Kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga
Newtoni I seadus ehk inertsiseadus-Kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt
Resultantjõud-Samale kehale mõjuvate jõudude summa
Et vastastikmõjusid omavahel võrrelda ja uurida, mil määral sõltuvad tagajärjed vastastikmõju tugevusest, on kasutusele võetud füüsikaline suurus jõud
Vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloom
Liikumine maa külgetõmbejõu mõjul, vaba langemine
Valemid
h = h0 + 𝑣0𝑡 - (g𝑡2)/2
𝑣 = 𝑣0 - gt
Näide
Katse vaakumkambris, kus erineva raskusega kehad maanduvad samal ajal
Mõisted
Vaba langemine-kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike
Gravitatsioon-vastastikmõju, millele alluvad kõik kehad ja mis
põhjustab kehade üksteise poole tõmbumise
