Anatoomilised, füsioloogilised ja vaimse arengu iseärasused seoses magamisega

Mai multe ca acesta

Kodukassid

creat de Mirith Haavandi

Lapse anatoomilised-füsioloogilised ja vaimse arengu ealised iseärasused, seoses füüsilise aktiivsuse ja mängimisega

creat de Ken-Rasmus Tiisler

SUHTLEMINE, SEKSUAALSUSE VÄLJENDAMINE

creat de Karina Kapanen

FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA MÄNGIMINE

creat de Maria Zell

Anatoomilised, füsioloogilised ja vaimse arengu iseärasused seoses magamisega

KASUTATUD ALLIKAD

Merit Lilleleht, Õnne Liv Valberg

raamat Meie lapse uni

Tuuliki Ilion, Heisel Vaher, Kadi Veri

artikkel Lapse uni ja sellega seotud häired.

HIRMUUNENÄOD

Soolalamp

Kaisuloom

Muuta pimedas toas olemine lõbusaks

Jälgida mida laps telekast vaatab

Esineb enamasti 6-10 eluaastal

Suurenenud fantaasia tõttu

UNES KÕNDIMINE

Last äratada ei ole vaja

Tagada turvalisus

Teravad asjad ümbritseda või korjata ülesse

Uksed, aknad kinni

Suunata tagasi voodisse

Esineb enamasti 8-12 eluaastal

Sagedane seos elumuutustega

kooli vahetus

Kolimine

Laps toimunut ise ei mäleta

Laste unisus

2014 aastal Eestis läbiviidud uuringus selgus, et 85% lapsevanematest on probleeme oma laste une ja magama jäämisega.

Ebakindel päevakava ja oskamatu piiride seadmine lapsevanemate poolt

4-7 aastane laps

Und häirivad päevased üleelamised ja uute teadmiste omandamised

Õhtused rahulikud jutuminutid lapsevanemaga, et uued muljed endast välja lasta

Ei soovi magama minna

Jääda rahulikuks, konkreetseks ja selgitada, et magamamineku üle ei saa kaubelda

Hirmud

Ekraanidega seadmed suletud

Ukse võib jätta praokile

Kollivastane spray

ÖÖvalgus

Soovituslikud õhtused rahunemise rutiinid

Muinasjuttude lugemine

Vajab und 12-13 tundi ööpäevas

1 päevane uni 1-1,5 tundi

4-12 kuud imik

Anda võimalus rahulikus keskkonnas proovida iseseisvat uinumist

Panna magamisasemele siis kui imik on väsinud, kuid pole veel uinunud

Mitte seostada halbade harjumustega- kussutamine või autosõit

Soovituslik ööpäevarütmi kujundamine

Lõõgastav vanniskäik

Pakkuge lapsele palju lähedust ja kõrvaldage voodist mänguasjad

Ärkamisel meeldiv päevavalgus ja uneajal hämarus

vajab und 14-15 tundi ööpäevas

2 päevast und 3-4 tundi

Ebapiisava une tagajärjed

Õpitulemuste halvenemine

Riskiv käitumine teismelistel

Käitumisprobleemid-liigne aktiivsus, koostöö valmiduse kadu, järelemõtlematu käitumine

Halb mälu,keskendumise häired

Pea-ja lihasvalu

Väsimus, loidus

Tukkumine, tujukus, kergesti ärritatavus, meeleolu kõikumised, viha

UNEAPNOE

Kui esineb hingamisraskus, norskamine, hingamispausid- pidada nõu kohe arstiga

Ravimata jätmine soodustab haigestumist südame-veresoonkonna-ja kopsuhaigustesse

Võib kaasneda voodimärgamine

Suureneb öine uriini tootmine

Uni muutub pindmiseks

Heaolu ja pikkusekasvu mahajäämus, sest kasvuhormooni eritumine väheneb

Uneaegne hingamishäire, õhu tee ei ole piisavalt avatud ja tekib häire keha hapnikuga varustamisel.

Astma

Eelkooliealistel lastel põhjuseks enamasti adenoidid või suurenenud mandlid.

UNEPAANIKA

Esineb sügava une faasis

Laps ei mäleta midagi

Lapsevanemale tundub hirmus

Lapsevanem peab pakkuma sellel hetkel lapsele lähedust ja turvatunnet

Esineb enamasti eelkooli eas

Päevased läbielamised

UNES RÄÄKIMINE

Ei ole ohtlik, kui just mõnda saladust välja ei räägita!

8-12 aastane laps

Päevakava planeerida selliselt, et jääb lapsel aega õppimiseks, peresuhtlusele ja huvitegevusele

Jääks piisav aeg magamiseks, et unevajadus oleks kaetud

Enne magama jäämist ekraanidega seadmed suletud

Und võivad häirida jäsemete kasvuvalu

Vajab und 10-11 tundi ööpäevas

Päevaund enam ei vaja, soovituslik 1 tund rahulikku olemist

1-3 aastane väikelaps

Võitleb magamaminekul

Jääda rahulikuks ja konkreetseks

Eraldumishirm

Unemänguasi

Öine ränne vanemate voodisse

Soovituslik kui ei sega vanemate und

vajab und 12-13 tundi ööpäevas

1 päevane uni 1,5-2 tundi

Vastsündinud-3 kuud

Aju on aktiivsem kui ühelgi teisel eluperioodil

Närviühendused ajus tekivad vaid keemiliste protsesside tulemusena magamise ajal