Tervis

Mer av detta

mõistekaart

av Triin Rummo

Rahvatervis - sektoritevaheline valdkond, mis hõlmab kõiki rahvastiku tervist parandavaid ja ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga, parandada nende elukvaliteeti ning vähendada tervisealast ebavõrdsust

av Kätriin Taal

Tervisemõjurite mudelid

av Silvia Jürmann

Rahvatervis

av Sabina Kulikova

Üleüldise tervisliku seisundi hindamine

Tegurid, mille mõjul tervis saab kujuneda

Tervise kujundamine

Tervisedendus on inimese tervistväärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervisttoetava elukeskkonna sihipärane arendamine

Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu

Tervis on väga erinevalt mõistetav

Tervis põhineb organismi ressurssidel

Tavaarusaam tervisest - haige mitte olemine

Patogenees

Õpetus haiguse arengust

Mõjurid, mille muutmine aitab kaasa optimaalse tervise saavutamisele

Tervis on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine

Tervis

Tervisedendus

Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsiooni järgi

Orientatsioon ennetavatele teenustele

Isiklike oskuste ja teadmiste arendamine

Suurem osa kogukonnal tervise tagamisel

Tervist soodustava elukeskkonna loomine

Tervist toetava poliitika kujundamine

Vahendid Rahvatervise seaduse järgi

Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine

Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine

Tervistavate teenuste arendamine

Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine

Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana

Rahvatervis ja selle koht meditsiinis

Meditsiiniline jagunemine

Terviseteadus - ennetus ja tervisedendus. Keskendub rahvastikurühmale ja tagab medistiiniabi ka neile, kes ise seda ei otsi.

Kliiniline meditsiin - ravi ja taastus. Keskendub indiviidile, kes on suunatud või pöördub ise ravile.

Kolmandad ennetusstrateegiad –eesmärgiks töövõimetuse vältimine ja teovõime taastamine (meditsiiniline ravi, füsioteraapia, rehabilitatsioonisüsteemid)

Teisesed ennetusstrateegiad – eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi

Esmased ennetusstrateegiad – eesmärgiks on tervisedendus ja haiguste ennetamine

Tervisemõjurite mudelid

Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel

Sotsiaalsed tegurid - rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted

Keskkondlikud tegurid - kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond

Majanduslikud tegurid - töö, haridus, sissetulek, sotsiaalne positsioon

Personaalsed tegurid - eluviis, toimetulek, vanus, sugu, geneetika jne.

Tarlov’i tervisemõjurite mudel

Tervishoid (max 17%)

Geenid ja bioloogia (max 5%)

Sotsiaalsed mõjurid (18% - 53%)

Terviskäitumine (25% - 60%)

Ryan ja Travis`e tervise determinatide mudel

Ainult elanikkonna teadlikuse tõstmine, oskuste arendamine ja teavitamine ei ole piisavalt efektiivne, sest ei puuduta kõiki tervisemõjureid ning ole seetõttu tervisedenduses tulemusrikas.

Vee alla jäävas jäämäe osas on tegurid, mis mõjutavad rahvastiku tervist. Mida rohkem tuleb neid nähtavale, seda kergem on nende mõju hinnata.

Mõjutavad veel indiviidi ja grupi kultuuritraditsioonid, majandus, keskkond ja paljud muud, mis vajavad edasisi uuringuid

Nähtav osa jäämäest peegeldab rahvastiku tervise olukorda, mida saab mõõta ja hinnata. Mida väiksem osa on nähtaval seda raskem on neid seostada tervisega.

ehk jäämäemudel

Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel

Indiviidide käitumine tuleneb samuti sotsiaalstest ja keskkondlikkest teguritest - kui ühiskonnakorraldus liigub paremuse poole, siis sama juhtub ka inimeste käitumismustritega

Poliitilised otsused on kõige tõhusamaks tervist edendavaks tegevuseks, sest enamus valdkondi, nagu haridus, tööhõive, keskkonna teemad jt. on just eelkõige mõjutatud ühiskonnakorraldusest sealosas poliitikast

Tervise determinandid ehk tervist mõjutavad tegurid

Definitsioon 2: Tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas

Bioloogilised tervisemõjurid

Keskkondlikud tervisemõjurid

Käitumuslikud tervisemõjurid

Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid

Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid

Tervise determinandid panevad aluse inimese heaolule, mis omakorda kujundab positiivset mõtlemisstiili ja tegevusviise

Definitsioon 1: Tervise determinandid on personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus

10% tervishoid

40% - 50% eluviis

20% elukeskkond

20% - 30% geenid

Salutogenees

Teaduri uuring näitas, et inimese tervise määravad keerulistes, rasketes ja stressirikastes olukordades tema toimetulekuoskused

Ameerika - Iisraeli teaduri Antonovski käsitlus tervisest

Tervis põhineb organismi ressurssidel ning muutused tervises toimuvad ressursside vähenemisel ja suurenemisel

Ladina k. salus - tervis, genesis - teke

Haigus

Meditsiinis haigusekeskne käsitlus ehk haigus peab olema tõestatud meditsiinis tunnustatud moel nt. faktid, analüüsid jne.

inglise k. disease - ebamugavus - või raskustunne

Olukord, mis põhjustab inimesele valu või kahju

Tervise kontseptsioonid

Akadeemine määratlemine

Terviklikult paljude teaduste koosmõju, tähelepanuväärseim praegu kogukonnateadus

Määratlemine - tervis kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheline mõju

Meditsiiniline määratlus

Ei arvestata paljusid teisi tegureid, mis samuti tervist mõjutavad nt. kultuurilisi, sotsiaalseid, keskkondlikke jt.

Määratlemine - haiguse puudumine, elukvaliteedi säilitamine ja heaolu

Funktsionaalsete normide määratlus

Normaalne funktioneerimine sõltub ühiskonna poolt kindlaks määratud väärtushinnangutest

Määratlemine - ühiskonnas enda rolli täitmise suutlikkus

Statistiline määratlus

Ettenätud normist erinev tulemus viitab haigestumisele

Määratlemine - biomeditsiinilise näitajate abil nt. vererõhk, vereanalüüsid jne.