Haridus ja kultuur Vana Liivimaal

Mere som dette

Vaimuelu Rootsi ajal

af Annika Õlijas

Haridus ja kultuur

af Laura Vassiljev

Kultuur Eesti Vabariigis (1920-1940)

af Kertu Niit

Soome, Kait rosenberg

af Kait Rosenberg

Kultuur Vana Liivimaal

HERMEN RODE

Lüübeki maalija

MICHEL SITTOW

tema joonistatud maal "Mary Rose Tudor"

Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik

EESTIKEELNE TRÜKISÕNA

luterlik katekismus

lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul

keelustati "rohkete vigade" tõttu

piibli tundmine oli tõelise usu aluseks

1525 tükiti jumalateenistuse käsiraamat

kogu tiraaž hävitati Lübecki rae poolt

vajadus eestikeelse piibli ja hariduse järele

HANS SUSI

tegeles piibli tõlkimisega eesti keelde

jäi tema surma tõttu poolikuks

surivoodil palus, et talle mõeldud raha kasutataks edaspidi ühe poisi koolitamisel

vanaema määras tema koolitamiseks suure rahasumma

andekas poiss

Tallinna Linnakooli õpilane

RAHVAARV 12.-16. SAJ

Saksa ja Ranna-Rootsi asustus andis juurdekasvu

rahuaeg

16. sajandiks oli rahvaarv 250000-280000

muistse vabadussõja lõpus oli rahvaarv 10000

HARIDUSELU

Linnakoolid

esimene linnakool nimetati Tallinnas Oleviste kiriku juures 1432.

ladina keelele ja kirjandusele tähelepanu pööramine

kiriklike ainete kõrval õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist

Toomkoolid

jagasid kasvatust tulevastele toomhärradele

tegutsesid toomkapiitlite juures

Katolik hariduselu

kõrgharidust saadi peamiselt Saksamaa ülikoolidest

peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine

lahutamatult seotud kirikuga

KROONIKAD KESKAJAST

Skandinaavia ja Islandi saagad

Balthasar Russow

Liivima provintsi kroonika

Liivi sõda

Bartholomäus Hoeneke

Liivimaa noorem riimkroonika

Jüriöö ülestõus

Vana- Vene riigi letopiss

Jutustus möödunud aegadest

dzuudid

Läti Henriku Liivimaa kroonika

Muistne vabadusvõitlus

MUINASUSUNDI JA KATOLIIKLUSE ÜHTESULAMINE

pühakutelt hakati lootma abi nagu varem haldjatelt

allajäämine muistses vabadusvõitluses muutis katoliku usku lähedasemaks

pühakud kohandati maausule

Katariina sai Kadriks ja lammaste kaitsjaks