Rahvatervis-täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine

Più simili a questo

Globaalprobleem

da Lisette Toplaan

Rahvatervis - see on meditsiini osa, mis uurib elanikkonna tervist. Kuidas saab parandada inimeste elatustaset. Samuti korraldab rahvatervis kogu meditsiini töö täielikult.

da Lessi Lessi

RAHVATERVIS - teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.

da Evelin Kruus

Vaimuelu Eestis XIX sajandi esimesel poolel

da Diana Liiv

Rahvatervis-täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine

Tervisedendus- elukeskkond ja eluviis mõjutavad tervisenäitajaid rohkem kui tervishoiuteenused

Tervisedendamise vahendid · Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana · Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine · Tervistavate teenuste arendamine · Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine · Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine

Riigi tasandilised tegevused

- Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring - Epideemiate ennetamine ja kontrollimine - Keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit,vesi ja tööohutus - Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine - Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks - Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks - Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine - Rahvatervisepoliitika arendamine

Teisesed ennetusstrateegiad – eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi

Esmased ennetusstrateegiad – eesmärgiks edendada ja kaitsta tervist (tervisedendus) ja vältida haigusi (haiguste ennetamine)

Kolmandad ennetusstrateegiad –eesmärgiks töövõimetuse (vaegurluse) vältimine ja teovõime taastamine (efektiivne ja põhjalik meditsiiniline ravi, füsioteraapia, rehabilitatsioonisüsteemid)

Tervisemõjurite ehk tervise determinandid

Bioloogilised tervisemõjurid (vanus, sugu, pärilikkus, kehakaal, vererõhk jne).

Keskkondlikud tervisemõjurid (füüsiline, bioloogiline, sotsiaalne, kultuuriline jne.)

Käitumuslikud tervisemõjurid (toitumine, kehaline aktiivsus, tubaka ja alkoholi tarbimine, seksuaalkäitumine, liikluskäitumine jne.)

Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid (haridus, töö, sissetulek, etnilisus, sotsiaalne toetus jne.)

Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid (poliitilised otsused, demokraatia, kultuur jne.)

Salutogenees- eitus haigusetervendamise vastandamisest

Haigus- ebamugavus/raskustunne või olukord, mis põhjustab inimesele kahju või valu

Patogenees- õpetus haiguse arengust

Tervise konseptsioon

Akadeemiline- tervis kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemus

Meditsiiniline- haiguse puudumine, jättes kõrvale muud tegurid (heaolu ja elukvaliteedi)

Funktsionaalne- organismi suutlikkus täita ühiskonnas oma rolli

Statistiline- biomeditsiiniliste näitajate alusel