4. mai (vkj 22. aprill) 1881 Simbirsk Venemaal – 11. juuni 1970 New York USA-s)
Pikaajalised põhjused
sisulise demokraatia puudumine, agraarküsimuse lahendamatus (Stolõpin), rahvuslik rõhumine, venestamine.
Pealmine põhjus
ebaedukas osalemine I Maailmasõjas
Veebruarirevolutsion
1917. aasta alguses lahvatas Petrogradis sõjatüdimuse, valitsuse ebapopulaarsuse ning kibeda majandusliku olukorra tõttu revolutsioon, mis jõudis mõne päeva pärast ka Eestisse. Tsaar Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma, pealinnas moodustati Ajutine Valitsus. Venemaal kehtestati mõneks kuuks kõige demokraatlikum kord kogu maailmas. Seda ära kasutades õnnestus Eesti rahvuslastel eesotsas uue Eestimaa kubermangukomissari Jaan Poskaga Ajutiselt Valitsuselt välja nõuda Eesti rahvuskubermangu moodustamise ning sellele piiratud autonoomia andmise. Esimest korda maailma ajaloos tuli kokku eesti rahva valitud oma esinduskogu.
Bolševikest madrused Helsingis suvel 1917
Tulemused:
1) Sotsialistliku majanduse dominatsioon
2) Tööliste ja talupoegade rahulolu
3) Mõisnike, haritlaste, usklike protest
4) Kodanlike parteide väljaastumised
5) Armee muutumine sisepoliitiliseks jõuks
6) Kodusõda
7) Revolutsioon Saksamaal
1918 mais algab sõjategevus, mis kestab 1920 lõpuni.
Tšehhid-slovakid olid Austria-Ungari armee ülejooksnud mehed. Antant soosis valgekaartlasi ja oli punaarmee vastu.
bolševikud (punased) <------> valgekaartlased (Nõukogude vastased jõud) [Koltšaki armee, Denikini ja Wrangeli armee, Judenitš]
Oktoobrirevulatsioon
Toimus Tallinnas ja aastal 1917
Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit
Tagajärjed: majanduslik kaos, tööjõu puudus (14,5 miljonit sõjas, 6 miljonit surnud), kriis metalli- ja transporditööstuses, kaos riigijuhtimises, naiste tööjõu tähtsustamine, rahva usaldamatus keisrinna suhtes, töölisliikumine hoogustus (esseerid ja sotsiaaldemokraadid), armees levisid sõjavastased meeleolud, armee revolutsioneerub, rahvusliku vabadusliikumise tõus.
Revolutsioon algas esmaspäeval, 5. novembril (vkj 23. oktoobril) 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mis koostas üksikasjaliku tegevuskava ning kinnitas oma esimesel koosolekul juhised raudtee-, posti- ja telegraafikomissaridele. Otsustati määrata revolutsioonikomitee komissarid Tallinna raudteejaamadesse ja saata tegutsemisjuhised kõigile Eestimaa nõukogudele. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel bolševike salgad Tallinnas raudteejaamad ja sideasutused, kaasa arvatud merekindluse staabi telegraafi. Sideaparaatide juurde pandi valvesse soldatid ja madrused. Merekindluse juhtkond ei jõudnud osutada mingit vastupanu. Võimu haaras Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille esimees oli bolševik Jaan Anvelt.
Isikud
Lenin
Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht
Ta oli Venemaa bolševike juht
sündis 22 mai 1870
Aleksander Kerenski
ta oli venemaa riigitegelane
Nikolai II
18. mai (vana kalendri järgi 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg)
