KOKKUVÕTTEV MÕISTEKAART

Meer zoals dit

Tööstusühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned

door eliise juur

Great Salt Lake

door Albert Kalmets

Organigram

door Kairit Kruusa

Tööstusühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned

door kristjan tuulas

KOKKUVÕTTEV MÕISTEKAART

Tööstusühiskonna iseloomulikud jooned

Tööstusühiskonna mõtestamine ja reformimise katsed

sotsialistide leer lõhenes

tekkis organiseeritud töölisliikumine ja rajati tööliste huve esindavad parteid

ühiskonna ümberkujundamine

sotsialism

süvenes varanduslik ebavõrdsus

muutus ühiskonna sotsiaalne struktuur

tööstuse edenemine

kiire majanduslik areng

tõusis esile tööd väärtustav majanduslik liberalism

varasemad majanduseõpetusded jäid tagaplaanile

Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris

töölisliikumine

töölisklass hakkas sõnakalt oma õiguste eest seisma

kõik töölised ei teinud enam füüsilist tööd

tööliste osa suurenes

tööstuslik areng muutis ühiskonna sotsiaalset palet

Linnastumine ehk urbaniseerumine

linnade kultuuriasutused olid linnaelanikele hea ajaviide

elekter jõudis kõigepealt vabrikutesse

aga pikemas perspektiivis elu keskkond paranes

kuritegevus ja ühiskondlikud pahed

oli ülerahvastumine

elutingimused linnas olid halvad

linnarahvas elas enamasti odavates ja kitsastes korterites

kultuurikeskus

eriti kiiresti kasvasid tööstuslinnad

linnaühiskond

Tööstuse arengu mõju ühiskonnaelule

elanikkonna arbukuse kiire kasv

ühiskond arenes

inimesi tabas tööpuudus

rauamaagi ja kivisöe tootmine tõusis esile

tööstus oli tähtsaim majandusharu

masinatootmine oli muutnud enamikus Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikides valitsevaks

Tööstusühiskonna kujunemine

Transpordi areng

laeva liikluse arenguga käis kaasas ka kanalite ehitamine

aurulaevadel oli kiire areng

oluline roll oli ka veetranspordil

liikumisvõimalused avardusid

uued asulad ja tööstusettevõtted

raudteed olid transpordisüsteemi tähtis lüli

1830. aastail algas ulatuslik raudteede rajmine ka Euroopas

maailma esimene raudteeliin rajati Inglisemaal

eelkõige raudtee areng

Inglismaa-tööstusrevolutsiooni juhtriik

tekstiilitööstuse algus

pärisorjus puudus

neil oli rohkem vaba kapitali kui teistel riikidel

Inglismaal oli palju maavarasid

rahvaarv Inglismaal tõusis

tööstuslik pööre sai alguse Inglismaal

Põllumajandus tööstusühiskonnas

inimesed liikusid linna elama

toiduainete säilitamis vajadus

edenes loomakasvatus, suurenes kasum ja toiduvarud

masinad ja uued leiutised

muudatused põllumajanduses

Tööstusrevolutsiooni olemus

nõudlus ja turg

rahvastiku kiire kasv ja suremuse vähenemine

talupoegadest said palgatöölised

revolutsioon sai alata alles siis kui oli piisavalt raha ja tööjõudu

manufaktuurid asendusid vabrikutega

tootmisel hakati kasutama rohkem masinaid

18.sajandil toimusid muudatused tehnoloogilises arengus