“globaliseerumine”

Mer som dette

Eluolu ja kultuur kaheksakümnendatel

Ved Marie-Helena Rajatamm

Venemaa

Ved Andreas Sütt

Alkohol

Ved Karl Veskimägi

EESTI VABARIIK 1920-1930

Ved Ketter Põder

“globaliseerumine”

üleilmastumise negatiivsed aspektid

sekkumine riikide siseasjadesse

valitsused ei kontrolli enam kauba- ja rahavoogude liikumist

lõuna-riikide ebavõrdne olukord kasumi jaotamises

odav tööjõu mõju palkadele

kontrollimatu immigratsioon

kapitalivoolud jagunevad ebaühtlaselt

keskonnaalane

õhusaaste ja veereostus

kliimamuutus

kultuuriline

võistlusspordi alade üleilmne levik

globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, telefonid

rahvustoitude (pitsa, sushi) ülemaailmne levik

maailmamuusika levik

kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism

kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu amerikaniseerumine ja läänestumine

Kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus

üleilmastumise positiivsed aspektid

arenguriikide elatustaseme ja osutusvõime tõus

kvaliteedi paranemine

keeleliste ja kultuuriliste kontaktide laienemine

vaba liikumine võimaldab tööjõu efektiivsemat kasutamist

kapitalipaigutuse efektiivsuse tõus

riikidevaheline koostöö tihenemine

poliitiline

rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus

üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid

majanduslik

hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses

rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja Maailmapank) asutamine

ikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja OPEC tekkeni

kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv

Rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu