MÕISTEKAART Lapse anatoomilised, füsioloogilised iseärased ja nende seosed igapäevatoimingute sooritamisega

Mer som dette

TÄHEKE

Ved Marju J

Jaaguar

Ved Keitlin Lepik

Kodukassid

Ved Mirith Haavandi

Side- ehk kommunikatsiooniteenus

Ved Helio Valgur

SUHTLEMINE - seoste loomine lapse anatoomiliste-füsioloogiliste iseärasuste ja igapäevatoimingute sooritamise vahel.

Kooliealine

VALIB INTONATSIOONI, SÕNU SÕLTUVALT OLUKORRAST, KAASSUHTLEJAST VÕI SUHTLUSOLUKORRAST

MÕISTAB KAUDSEID JA OTSESEID ÜTLUSI

KIRJELDAB TUTTAVAID ESEMEID JA NÄHTUSI, ANDES EDASI PÕHISISU JA OLULISED DETAILID

JUTUSTAB OLU- JA TEGEVUSPILTIDE JÄRGI

TULETAB MÕTTELÜNGAGA TEKSTIS ISEENDA JAOKS PUUDUVA INFO

RÄÄGIB SELLEST, MIDA HAKKAB TEGEMA

LAIENDAB JUTUSTAMISEL TÄISKASVANU SUUNAMISEL TEKSTI- TULETAB EELNEVAST JA JÄRGNEVAST TEGEVUSEST, SÜNDMUSEST

JUTUSTAMISE AJAL PARANDAB JA TÄPSUSTAB OMA TEKSTI

KASUTAB DIALOOGIS ERINEVAID SUHTLUSSTRATEEGIAID SÕLTUVALT SUHLUSEESMÄRGIST

Eelkooliealine

SUUNAB KÕNEGA KAASLATE TEGEVUST JA ANNAB HINNANGUID

JUTUSTAB PILDI VÕI KOGEMUSTE PÕHJAL

ANNAB EDASI KUULDUD TEKSTI, SÜNDMUSTE JÄRGNEVUST, PÕHJUSI, TEGELASTE KÄITUMIST- SUUNAVATE KÜSIMUSTE/KORRALDUSTE ABIL

PÜSIB TEEMAS, VAJADUSEL LÄHEB KAASA TEEMAMUUDATUSTEGA

KASUTAB JA MÕISTAB SUHTLEMISEL NALJA JA NARRITAMIST

Väikelaps

VASTAB TÄISKASVANU KÜSIMUSTELE JA KORRALDUSTELE TUTTAVAS SITUATSIOONIS MINGI TEGEVUSE, HÄÄLITUSE VÕI 1-2 SÕNALISE ÜTLUSEGA

KASUTAB SUHTLUSES MITTEVERBAALSEID VÄLJENDEID

EELISTAB SUHTLUSPARTNERINA PEAMISELT TUTTAVAT TÄISKASVANUT

SÜMBOOLNE MÄNG (nt nuku mängult joob) koos esimeste tähenduslike sõnadega

FUNKTSIONAALNE MÄNG (vajutab nuppe, sõidutab autot) 1.ea lõpus – 2.ea alguses

MANIPULEERIMINE

MÕISTAB, ET KÄITUMIST ON VÕIMALIK SUUNATA

2. AASTANE TÄIDAB JUBA KAHEOSALISI KORRALDUSI

2. AASTASELT SPURT SÕNAVARA KASUTUSES

Imik

9-12 KUUSELT SEOSED ESEMETE JA SÕNADE VAHEL

18 KUUSELT 10-20 SÕNA

12-13 KUUSELT ESIMESED SÕNAD

5-10 KUUSELT LALIN

Vastsündinu

NUTMINE

HÄÄLITSEMINE