sademed

Mer som dette

Atmosfäär Ketrin Pärn-Mägi

Ved Ketrin Pärn-Mägi

Atmosfäär

Ved Patrik Arme

ILM

Ved Adeliis Karro

Atmosfäär ja hüdrosfäär

Ved Markus Sild

sademed

Rahe

Rahetera läbimõõt on 0,5–20 sentimeetrit

Kihilise ehitusega ebakorrapäraseid jäätükke, millest rahe koosneb, nimetatakse raheteradeks

Rahe sademete liik.

Härmatis

mis tekib puuokstele, traatidele jm külma uduse ilmaga või eriti tugeva külmaga.

Härmatis ehk härm on valge kohev lumetaoline sademekiht

Vihm

Kui atmosfääris leiduva veeauru kondenseerumisel tekkinud veetilgad on piisavalt rasked, siis langevad need vihmana maapinnale.

Vihma sajuks on vajalik, et atmosfääris oleks õhutemperatuur jäätunud vee sulamispunktist kõrgem.

Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.

Hall

Hallad võivad tugevasti kahjustada aia- ja põllukultuure.

Õhuke ebaühtlane jääkristallide kiht moodustub õhus sisaldavast veeaurust, kui aluspinna temperatuur langeb alla 0 °C.

Hall ehk kahu ehk öökülm on sademis tekkib maapinnale, taimedele ja esemetele.

Udu

Udu vähendab vahemaid, mille piires saab esemeid selgelt näha (nähtavus), ja on seetõttu ohtlik liiklejatele.

Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlema kogum, mis vähendab nähtavuse alla 1 km

Jäide

Jäite tekkimiseks sobiv õhutemperatuur on 0...–3 °C. Jäide võib olla mitu sentimeetrit paks.

mis tekib maapinnale ja esemeile alajahtunud vihma- või udupiiskade jäätumisel.

Jäide on jääkiht

Lörts

Lörts tekib, kui õhutemperatuur troposfääri alaosas ületab 0 °C.

Lörtsi sajab tavaliselt hilissügisel ja varakevadel, ka talvel sulailma ajal.

Lörts on sademete liik, mis koosneb nii lumest kui ka vihmast.

Lumi

kui veeaur sublimeerub otse kondensatsioonituumakesele või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades heksagonaalse süngooniaga kristalle.

Lumi moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0 °C,

Lumi on väikeste jääkristallide kogum.