Selgrootute paljunemine

Mer som dette

Tiiger

Ved Isabel Padul

Elevant

Ved Rebeca Helene Tamme

Elu tunnused ja organismirühmad

Ved Kerttu-Riin Petrov

Elundkond

Ved Sten Metsar

Selgrootute paljunemine

Munad

Munad paigutatakse tavaliselt toidu lähedusse

Kaotatud munade hulk suur

Suurem osa selgrootuid järglaste eest ei hoolitse

Pärast viljastamist jäävad omapäi

Liitsugulised loomad

Vihmaussid, mitmesugused teod

Saavad võtta nii emase kui ka isase rolli

Paaritumiseks vahetavad seenerakke

Partneriks sobib iga liigikaaslane

Mesilased, sipelgad, vesikirbud, lehetäid

Uus organism võib erandkorras areneda ka viljastamata munarakust

Sugulise paljunemise eelised

Järeltulija ainlaadne

Parema kaitsevärvusega

Vastupidavam mõne haiguse suhtes

Tõhusam

Nt karbid, ainuõõssed, meresiilikud omavahel kokku ei puutugi

Nad lasevad oma sugurakud vette, kus need viljastuvad

Vihmaussid, ämblikud ja mardikad viljastuvad kehasiseselt

Meritähed, korallid, karbid, vähid viljastuvad keha väliselt

suguline

Lahksugulised

Peab toimuma viljastumine

Vaja kahte eri soost isendit

Neitsisigimine

Kehaväline viljastumine

Kehasisene viljastumine

Moondega arenemine

Aitab levida

Eluviis ja elupaik erinevad

Järeltulijad vastsed

Kujult hoopis teistsugused

Putukate eluring

Nt liblikad, mardikad ja hetiivalised

Ühepõlvkonna vältel läbivad putukad muna, vastse nuku ja valmiku järgu

Täismoondega ehk erinevad nii välimuse kui ka eluviisi poolest ja ühest järgust teise minek on järsk

Nt merioosid saavad ka paljuneda pooldudes

Kaotsiläinud vigastatud kehaosadest võib kasvada uus organism

Pole tavapärane

Nt hüdrad, käsnad, korallid paljunevad pungudes

Vanemorganismil moodustuvad väljasopised, millest arenevad uued organismid

Korallidel ja käsnadel moodustub tavalisel koloonia

Mitte suguline

Esineb mingil eluetapil ikkagi ka sugulist paljunemist

Et saada mitmekesisemat järglaskonda

Pooldudes

Pugudes

Lihtne kiire ja tõhus, pole vaja kulutada energiat nt sugurakkude tootmiseks, partneri otsimiseks jne