Rahvatervis – teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu

Więcej takich

RAHVATERVIS (teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu)

przez Sara B

Rahvatervis - teadus, mille eesmärkideks on haiguste ennetamine, eluea pikendamine ning vaimse ja füüsilise tervise edendamine ühiskonna koostöö kaudu.

przez Nadja Tshuvpilo

Rahvatervis-täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine

przez Jaanika Piho

Rahvatervis 2017

przez Carol Kangur

Rahvatervis – teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu

(Rahvatervise seadus 1995)

Rahvatervise alased tegevused (esmased, teisesed ja kolmandad ennetusstrateegiad)

Rahvatervisepoliitika arendamine

Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine

Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks

Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks

Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine

Keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit, vesi ja tööohutus

Epideemiate ennetamine ja kontrollimine

Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring

Tervisedendus – inimese tervistväärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervisttoetava elukeskkonna sihipärane arendamine (Rahvatervise seadus 1995)

Ottawa Harta 1986. aasta tervisedenduse deklaratsiooni järgi peamised tegevusvaldkonnad

Terviseteenistuste ümberorienteerumine: reorientatsioon preventiivsetele teenustele

Isiklike oskuste ja teadmiste parandamine

Kogukonna osa suurendamine tervise tagamiseks

Tervistsoodustava elukeskkonna loomine

Kujundada sellist poliitikat, mis toetaks tervist – kõikide tasandite poliitikute kohustus

Vahendid

Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine

Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine

Tervistavate teenuste arendamine

Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine

Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana

Haigus – olukord, mis põhjustab inimesele kahju või valu

Patogenees - õpetus haiguse arengust

(Saks 2006)

Meditsiin

Terviseteadused

Tervisedendus

Ennetus

Kliiniline meditsiin – on suunatud indiviidide meditsiinilisele teenindamisele

Taastus

Ravi

Salutogenees – tervis kui muutuv suurus, mis halveneb või paraneb erinevate tervisemõjurite toimel (Antonovski 1979)

(Kasmel 2009)

Tervis – täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine (WHO 2012)

Tervise determinandid - personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus (WHO i.a.)

Bioloogilised tervisemõjurid (nt vanus, sugu, pärilikkus, kehakaal, vererõhk jne)

Keskkondlikud tervisemõjurid (nt füüsiline, bioloogiline, sotsiaalne, kultuuriline jne)

Käitumuslikud tervisemõjurid (nt toitumine, kehaline aktiivsus, tubaka ja alkoholi tarbimine, seksuaalkäitumine, liikluskäitumine jne)

Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid (nt haridus, töö, sissetulek, etnilisus, sotsiaalne toetus jne)

Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid (nt poliitilised otsused, demokraatia, kultuur jne)

Kontseptsioonid (Kasmel & Lipand 2007, Reile 2010)

Funktsionaalne – Organismi suutlikkus täita ühiskonnas oma rolli. Nõuab kokkulepitud väärtushinnangute olemasolu. Sõltub palju ühiskonna väärtushinnangutest – mida loetakse normaalseks funktsioneerimiseks?

Meditsiiniline – Tervise mõistet meditsiinis käsitleb enamik inimestest haiguse puudumisena, jättes kõrvale muud tegurid (heaolu ja elukvaliteedi). Mudel ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid, mis tervist mõjutavad.

Akadeemiline – Tervist nähakse kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemust.

Statistiline – Tervist määratletakse biomeditsiiniliste näitajate alusel. Kui neis esineb normist kõrvalekalle, siis on inimene statistilises mõttes haige.

Tervisemõjurite mudelid – peegeldavad erinevaid tervise käsitlusi ning järeldust, et tervis on mitmeti mõistetav ning kujuneb mitmete mõjurite toimel

Barclay ja Fleming – mudeli järgi jagatakse tervist mõjutavad tegurid neljaks: 1) personaalsed: geneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, toimetulekuoskused, eluviis (toitumine, liikumine, sõltuvusained jne), mis omakorda kujuneb sotsiaalsete normide poolt kultuurikeskkonnas 2) majanduslikud: töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus 3) keskkondlikud: kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond 4) sotsiaalsed: rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted

Tarlov – mudeli järgi liigitatakse rahvastiku tervise mõjurid nelja kategooriasse: 1) geenid ja bioloogia 2) tervishoid ehk meditsiiniabi 3) terviskäitumine 4) sotsiaalsed mõjurid

Ryan ja Travis

Jäämäe mudel – Jäämäe veepinnal näha olev osa peegeldab rahvastiku tervise olukorda. Seda me saame mõõta ja hinnata. Vee all olevas osas peituvad tegurid, mis mõjutavad rahvastiku tervise seisundit. Mida lähemal on tervist mõjutavad tegurid veepinnale, seda kergem on nende mõju hinnata.

Dahlgren ja Whitehead 1991 – mudelis on välja toodud inimeste tervist mõjutavad üldised sotsiaal- majanduslikud, kultuuri ja keskkonna tingimused, sotsiaalsed ja ühiskonna mõjurid, elu- ja töötingimused, individuaalse eluviisi ja bioloogilised mõjurid

(Kasmel & Lipand 2007)