Organismide koostis, Rauno ja Laura

Mais informações

Zelula

por Auritz Alkorta Albisu

Toitained

por Sten Koger

Organismide koostises olevad ained

por Sten Saukkonen

Organismide koostis

por Jane Reinvart

Organismide koostis

Orgaanilised ühendid

Bioaktiivsed ained organismis

osalevad organismi kõikides keemilistes reaktsioonides ja protsessides, neid vallandades ja kiirendades. Vitamiini ülesanded- vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks , reguleerivad närvide, lihaste ja luude toimimist, omavad rolli luu- ja lihaskoe moodustumisel, kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest, kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest. Hormoonide ülesanded- reguleerivad organismi ainevahetust , igal hormoonil on oma kindel ülesannet, nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit

Kõige rohkem sisaldab rakk hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Vett 80%, teised orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid on kokku umbes 20%.

Anorgaanilised ained organismis

aitab toitainete transportimist ja omastamist ning ainevahetust, loob tingimused eluprotsesside normaalseks kulgemiseks, aitab säilitada hapete-aluste tasakaalu, keskkonna pH jms, osaleb ensümaatilistes reaktsioonides, aitab moodustada uusi kehaomaseid aineid. Vesi- Täiskasvanud: 1-2,5l päevas, Peale 30 minutilist trenni vajab keha umbes 0,5 liitrit vett, organismi veevajadus on 28–35 ml kilogrammi kehakaalu kohta. Vee bilanns: sisse- ja välja: Sisse- söögi ja joogiga Välja- ained lahustunud kujul uriini koostises, väljahingamisel, naha hingamisel. Probleemid vee puudumisel- kõrge vererõhk , väsimus, pearinglus, naha kuivus, energia puudus

Nukleiinhapped

Deoksüribonukleiinhape (DNA) Ribonukleiinhape (RNA) säilitab elusorganismides pärilikku informatsiooni, osaleb täpses ülekandes raku jagunemisel. osaleb geenide kodeerimisel ja dekodeerimisel osaleb geenide regulatsioonis ja ekspressioonis. Tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi. Komplementaarsusprintsisiip-kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip.

Valgud

vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks. Osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi. Annavad toiduenergia. Denaturatsioon tähendab muutumist temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutumise teel. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad AH-d inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades eh siis loomse päritoluga vlagud, nt: muna, piim. Väheväärtuslikud valgud on asendamatutest aminohapetest on puudu 1 või mitu, sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Valgud koosnevad lihtvalgud ja liitvalgud.

Lipiidid

Koostises olevad rasvhapped on tähtsad energia saamise seisukohast. Kaitseb keha mahajahtumise eest. Kaitseb põrutuste eest. On olemas Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad, nt: vedelad, tahked, vahad, taimsed õlid jne.

Süsivesikud

vajalikud lipiidide normaalseks oksüdatsiooniks. Süsivesikute puudumisel kasutatakse põhilise energiaallikana lipiide, nende oksüdatsioon ei kulge lõpuni, mistõttu verre kogunevad mürgised ketokehad ning rikutakse happe-leelise tasakaal. Süsivesikud on ka luude, kõhrede ja rakustruktuuride koostises. Saame neid toitudest ligikaudu taimedest leidub neid 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikute alla kuuluvad: Monosahhariidid, oligosahhardiidid, polüsahhariidid.

DNA

Päriliku informatsiooni säilitamine, parandamine. Päriliku info täpne ülekanne tütarrakkudele, mis on tekkinud raku jagunemise käigus.

Bioelemendid, saame toidust

Süsinik

evolutsiooni keskne bioelement, süsinik esineb kõikides orgaanilistes ainetes

Hapnik

Ligi 95% kasutatakse organismi toitainete lõhustamiseks, mille käigus vabanevat energiat kasutatakse elutegevuseks

Raud

kuulub vere punaliblede koostisse ja millel on väga oluline roll organismile vajaliku hapniku sidumisel

Fluor

suurendab kaltsiumi ladestumist hambakudedesse

Kaltsium

Kaltsium on oluline mineraal luude, hammaste ning kodade ehituses

Mikro- ja makroelemendid

Makroelemendid on organismis küllaltki ühtlaselt erinevatesse kudedesse jaotunud, mikroelemendid on jaotunud kehas ebaühtlaselt ning nende esinemine on grupeerunud erinevatesse spetsiifilistesse elunditesse