Rahvatervis

Mais informações

RAHVATERVIS - valdkond, mis hõlmab rahvastiku tervist parandavaid, ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga ja parandada nende elukvaliteeti.

por Krista Kutsar

Biosahver

por Alar Daniel

Jüripäev

por Joonas Veerme

Magamine ja Suremine

por Mac Karp

Tervis- täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine

RAHVATERVIS

Tervise kontseptsioonid

Akadeemiline kontseptsioon- seotud kahe suure teadusvaldkonnaga: psühholoogia ja sotsioloogiaga. Sellisel lähenemisel nähakse tervist kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemust. Olulised on ka keskkonna-, poliitika-, majandus ja paljud teised teadused.

Meditsiiniline kontseptsioon-ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid, mis tervist mõjutavad. Nii saab nimetada ratastoolis inimest terveks.

Funktsionaalne kontseptsioon- mõistetakse kui organismi suutlikkust täita ühiskonnas oma rolli.

Statistiline kontseptsioon-määratletakse tervist vaid erinevate biomeditsiiniliste näitajate alusel.

Haigus- pärineb varasemast ingliskeelsest sõnast desaise, mis tähendab ebamugavus- või raskustunnet. Põhjustab inimesele kahju või valu.

Patogenees- haiguse areng. Annab ettekujutuse, kuidas haigus areneb.

Tõendamine- röntgenpildi, analüüside või muul meditsiiniliselt tunnustatud moel.

Salutogenees- Antonovski kontseptsiooni järgi põhineb tervis organismi ressurssidel ning muutused tervises toimuvad ressursside vähenemisel negatiivses suunas või suurenemisel positiivses suunas.

Tervisedendus- inimese tervistväärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervisttoetava elukeskkonna sihipärane arendamine

Terviseedendamise vahendid

Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine

Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine

Tervistavate teenuste arendamine

Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine

Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana

Tervisedenduslikud tegevused- suunatud tervisekäitumisele, eluviisile, sissetulek, sotsiaalne staatus, haridus, tööhõive ja töötingimused

Rahvatervis ja selle koht meditsiinis

Meditsiin

Terviseteadused- ennetus, tervisedendus

Kliiniline- Ravi, taastus

Rahvatervise alased tegevused

Kolmandad ennetusstrateegiad –eesmärgiks töövõimetuse vältimine ja teovõime taastamine

Teisesed ennetusstrateegiad – eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi

Esmased ennetusstrateegiad – eesmärgiks edendada ja kaitsta tervist ja vältida haigusi

Eestis on määratletud riigi tasandil järgmised rahvatervise alased tegevused

Rahvatervisepoliitika arendamine

Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine

Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks

Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks

Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine

Keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit,vesi ja tööohutus

Epideemiate ennetamine ja kontrollimine

Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring

Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.

Tervisemõjurite mudelid- peegeldavad erinevaid tervise käsitlusi ning järeldust, et tervis on mitmeti mõistetav ning kujuneb mitmete mõjurite toimel.

Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel- jagatakse tervist mõjutavad tegurid neljaks (personaalsed, majanduslikud, keskkondlikud, sotsiaalsed)

Tarlov’i tervisemõjurite mudel- rahvastiku tervise olukord sõltuv peamiselt just sotsiaalsetest (haridus, töö jne) tervisemõjuritest. Pärilikkuse osa on väga väike (kuni 5%) ja tervishoiu osakaal inimeste eluea pikendamisel maksimaalselt 17%.

Ryan ja Travis`e tervise determinatide mudel- näitab, et kui me keskendume tervisedenduses ainult elanikkonna teadlikuse tõstmisele, oskuste arendamisele ja teavitamisele, siis see ei ole efektiivne, puudutab vaid mõningaid tervisemõjureid ning ei anna oodatavaid tulemusi.

Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel- näitab, et ka indiviidide käitumine tuleneb neist sotsiaalsetest ja keskkondlikest tingimustest, millises indiviid elab, õpib ja töötab.

Tervist mõjutavad tegurid ehk determinandid- personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus

Bioloogilised tervisemõjurid (vanus, sugu, pärilikkus, kehakaal, vererõhk jne)

Keskkondlikud tervisemõjurid (füüsiline, bioloogiline, sotsiaalne, kultuuriline jne.)

Käitumuslikud tervisemõjurid (toitumine, kehaline aktiivsus, tubaka ja alkoholi tarbimine, seksuaalkäitumine, liikluskäitumine jne.)

Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid (haridus, töö, sissetulek, etnilisus, sotsiaalne toetus jne.)

Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid (poliitilised otsused, demokraatia, kultuur jne.)

Arstiabi ehk tervishoid- 10% (haiguste ennetus, ravi, hooldus)

Eluviis- 40% kuni 50% (toitumine, liikumine, töötamise viis)

Elukeskkond- 20% (toit, tehislik keskkond või looduslik keskkond)

Pärilikud eeldused ehk geenid- 20% kuni 30% (vananemine, närvisüsteemi tüüp, küpsemine jne.)