作者：Kristin Taal 6 年以前
534
Pool-looduslik kooslus
Pool-looduslik kooslus
loopealne ehk alvar
lisaks Eestile leidub veel Rootsi suurtel saartel, eelkõige Ölandil ja Gotlandil
liigiliselt väga mitmekesised
kadakaid ei tohiks ülemäära olla
kuivad või isegi väga kuivad kasvukohad (kevadeti vett)
õhukese lubjarikka mullaga
rannaniit
puu- ja põõsrinne on harv
kibuvits
peamiselt Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal
paljude kurvitsaliste olulised pesitsus- ja toitumispaigad
iseloomulik on taimkatte vööndilisus
soolase vee vahetu mõju piirkonnas
lauged madalakasvuliste taimedega rohumaad mere rannikul
aruniit
neid võib tüüpilisel kujul näha üksnes looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Viidumäel
rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke
harilik koldrohi
lubikas
harilik kukehari
põõsarinne on sageli väga liigirikas
harilik kuslapuu
harilik kadakas
puurinne enamasti puudub
puud võivad kasvada üksikult või väikeste rühmadena
vaher
arukask
harilik mänd
taimkatte kujunemisel on oluline osa heinaniitmisel ja karjatamisel
mullad on harilikult liivsavised ja mineraalaineterikkad
levivad kuivadel või parasniisketel aladel
soostunud niit
samblarinne
kähar sulgsammal
sirbikud
harilik teravtipp
rohurinne üsna liigirikas
pääsusilm
kullerkupp
soopihl
põõsarinne
lodjapuu
paakspuu
puurinne
harilik toomingas
saar
levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis
tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest
mullad on sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal põhjavee tase alaneb tublisti
esinevad nõgudes või madalatel tasandikel
lamminiit
rohurinne on üsna liigirikas
keskmine teeleht
lamba-aruhein
mägiristik
kasskäpp
lamminiitude pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul tunduvalt vähenenud
harva esineb üksikuid puid ja põõsaid
põõsarindes
harilik sarapuu
paju
puurindes
haab
hall lepp
tamm
enamasti on need niidud lagedad
tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari) ääres
kujunenud enamasti lammimetsadest
leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel
puisniit
suurim kaitsealune ja külastajaile hästi sobiv on Nedrema puisniit
Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit, Vahenurme puisniit, Koiva puisniit, Allika puisniit
Laelatul 76 liiki ruutmeetril
Rohumaad koos puudega, mis kasvanud alal pikaajaliselt
vanasti oluline elatusallikas
seitsmel niidul Eestis üle 60 liigi
lubjarikastel puisniitudel üle 50 soontaimeliigi ruutmeetril
väga liigirikkad
