Pereõde tervishoius

Ver más

Venemaa-Martti Laanesaar

por Martti Laanesaar

Lapse Tervis

por Diana Rääbis

RAHVATERVIS - teadus haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuse kaudu.

por Johanna Grete Allas

Laste halb suuhügieen

por Elina Rososhenko

Pereõde tervishoius

Nõustamine ägedate haigustega patsientidele

*Gripp ja viirushaigused – sümptomite leevendamine, tervise jälgimine. *Kuseteede infektsioonid – testid, ravi ja vedelikutarbimise soovitused. *Seedetrakti häired (nt äge kõhulahtisus, oksendamine) – vedelikutasakaalu jälgimine, dieedisoovitused. *Äge seljavalu-alaseljavalude käsitlemisel tuleb esmalt kindlaks teha potentsiaalselt ohtliku seljahaiguse tunnused ehk “punased lipud”, valuravi skeem

Esmane õendusabi vaimse tervise probleemide korral

*Kuulata patsiendi tervisekaebusi ning igapäevaelu puudutavate küsimuste dokumenteerimine. Vältida patsiendi subjektiivse kaebuse tühistamist või pisendamist, kuid vaidlustada selle eluohtlikkust ning suunata patsienti mõtlema kaebuse tähendusest. *Sõnastada koostöös patsiendiga probleemid ja eesmärgid. Vajadusel täita ja analüüsida heakskiidetud küsimustikke (nt EEK2). *Ärevuse (ebameeldiv tunne) ja hirmu (hinnang ohule) olemuse selgitamine, hirmu skaala täitmine ning motiveerimine seda täitma. * Soovitada eneseabi võtteid: keskendunud hingamine meditatsioon ja järkjärguline lihaslõdvestus. *Toetada patsiendi positiivset enesehinnangut minapildi kujunemisel ning julgustada võtma vastutust enda tegevuse eest. *Seada suhtlemisel konkreetsed piirid, juhul, kui patsient on oma käitumises ja arusaamades jäik (näiteks määratud ravi osas) *Soovitus pidada päevikut ning panna kirja isikliku elu probleemid ja mõtted, mida ta tahaks oma elus muuta. *Vajadusel kohtuda pereliikmetega kui peresisesed vastuolud mõjutavad patsiendi vaimset tervist või kui perekond on koormatud patsiendi käitumisest. *Tutvustada psühhiaatrilise abi saamise võimalusi ning anda ülevaade psühhiaatri, psühholoogi, teraapia ja rehabilitatsiooni tähenduse kohta. *Dokumenteerida õendustegevused, kasutades patsiendi enda sõnu ning tuues välja planeeritud tegevuste kirjeldused, hindamine ja ajalised näitaja

Pereõe võtmekompetentsid

Personaalse efektiivsuse kompetents Avatud suhtlemisoskus. Pereõde on aktiivne suhtleja ning patsientidega sage suhtlemine hõlmab endas palju aktiivset ja sõbralikku lähenemist. Seda, kas pereõde on avatud suhtleja, saavad hinnata nii kolleegid kui ka patsiendid läbi tagasiside küsimustike. Enesearengule orienteeritud. Pereõde on kohustatud läbima aastas vähemalt 60 tunni ulatuses koolitusi. Pereõde on enesearengule motiveeritud, aktiivne õppija ning õel on oskusi teadmisi praktikas kasutada. Usaldusväärsus. Meeskonnaliikmena peab olema usaldusväärne nii kolleegidele kui ka patsientidele. Empaatilisus. Pereõel on aktiivse kuulajana ning nõustajana vaja empaatiat. Kohanemise võimekus. Uued olukorrad, õppimisvajadus ning pidev areng suunavad indiviidi pidevalt hakkama saama uues olukorras. Tööalased kompetensid Interdistsiplinaarne koostöö. Meeskonnaliikmena on vaja aktiivselt teha koostööd nii patsientide, perearstiga, sotsiaaltöötajaga, kooli-ja koduõdedega ning teiste spetsialistidega. Töö analüüs. Töökeskkonna hindamine, töö protsesside analüüs, optimaalne ajakasutus. Kriitiline mõtlemine ja analüüsi oskus. Õendus- ja arstiabi osutamine vajab igapäevaselt kriitilise mõtlemise ning analüüsimise oskust. Info kogumine, otsustamine, selle töötlemine ning edasiste soovituste koondamine on pereõe töö üks oluline osa. Otsustusjulgus. Meeskonnaliikmena ning patsienditele juhiste andmisega on vaja otsustusjulgust, et eesmärke ellu viia. Töökoha kompetentsid Töökoha korrashoid. Pereõde on oma töökoha suhtes hooliv ning käsitleb instrumente jm heaperemehelikult. Järgib a- ja antiseptika nõuetekohasust pindade puhastamisel ning annab vastutavale isikule märku kui on märganud puuduseid . Tervisetehnoloogia ja IT. Pereõde käib ajaga kaasas ning sellega kaasneb sageli uute oskuste omandamist just tehnoloogia näol. Tehnoloogia puhul hindab kriitiliselt potentsiaalseid varitsevaid ohte. Igapäevatöös kasutab erinevaid suhtlemiskanaleid ning julgustab ka patsientidel uuendustega kaasa minema. Lisaks oskab kasutada asutuses kasutusel olevaid seadmeid Anamneesi kogumine ja nõuetekohane dokumentatsioon. Anamneesi kogumine on nõustamise alus. Pereõde kogub anamneesi põhjalikult ning dokumenteerib kõik patsiendilt saadud info võimalikult täpselt, vältides sealjuures “liialdusi” ning enda arvamuse, emotsioonide kirjapanekut. Triaaž. Pereõde on sageli esimene kontakt inimesele, vastates telefonile, nõustades ägeda haigestumise korral. Pereõde peab olema valmis tundma ära potentsiaalselt tervisele ohtlikud seisundid ning rakendama lisa sekkumist (kutsumine vastuvõtule, kiirabi vm). Raviarved, teatised, aruandlus. Pereõde tegeleb aktiivselt aruandlusega, täidab raviteenusearveid ning saadab vajadusel teatiseid (nt nakkushaiguste infosüsteemi) sõltuvalt asutuses kehtivatest reeglitest. Immuniseerimine. Pereõel on kohustus läbida iga 5 aasta järel immuniseerimise täiendkoolitus. Immuniseerimine on oluline osa ennetustegevuseks ning seetõttu peab olema kursis immuniseerimise alaste teadmistega. Nõustamisoskused Nõustamine. Pereõde on pädev nõustama elustiili küsimuste osas igas vanuses patsienti ja tema perekonda. Lisaks nõustamisoskused suitsetamisest loobumise, uimastite ja alkoholi tarbimise, toitumise ning füüsilise aktiivsuse osas.

Pereõe roll patsiendi terviseteekonnal

*Patsiendi suunamine vastavalt terviseseisundile (spetsialistid, laboriuuringud). *Jälgimine ja sekkumine krooniliste haiguste korral (nt vererõhk, diabeet). *Taastumise toetamine haiguste ja operatsioonide järgselt. *Koordineerimine teiste tervishoiutöötajatega (perearst, füsioterapeut, vaimse tervise spetsialistid).

Dokumentatsioon: *Tervisetõendite vormistamine: See hõlmab lasteaia tervisetõendite, pilaste ja üliõpilaste tõendite vormistamist vastavalt kehtivatele standarditele ja nõuetele. *Saatekirjade täitmine ja vormistamine: Hooldekodudesse suunamiseks või koduõendustöötajale saatekirjade täitmine ja vormistamine, koostöös perearsti ja sotsiaalametiga. *Kordusretseptide väljastamine: Patsiendile kordusretseptide väljastamine vastavalt kehtestatud protseduuridele ja õigusaktidele. *Haigekassa arvete avamine, täitmine ja lõpetamine: Pereõe iseseisva vastuvõtu kohta arvete avamine, täitmine ja arvete sisust arusaamine, sealhulgas osutatud tervishoiuteenuste kodeerimise kontrollimine vastavalt kehtivatele regulatsioonidele. *Nimistu andmete kontroll: Vajadusel nimistu andmete kontrollimine, välja arvatud ravikindlustuse kontroll, vastavalt kehtestatud protseduuridele.

Retseptiõigus: Alates 01.03.2016 on pereõdedel teatud korduvretseptide väljakirjutamise õigus. Pereõdedel, kes on läbinud Tartu Ülikoolis kliinilise farmakoloogia kursuse, on õigus ravi jätkamiseks välja kirjutada ravimeid, st nad omavad retsepti kirjutamise õigust. Lisaks alates 2019. aastast laieneb retseptiõigus Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolide terviseteaduse magistriõppe raames õppekava osana, mis annab valmiduse väljastada töökohapõhiselt retsepte

* Õde on lahutamatu osa esmatasandi tervisemeeskonnast, tehes tihedat koostööd erinevate erialaspetsialistidega ja osutades tervise- ning sotsiaalhoolekandeteenuseid. * Aktiivset koostööd nende spetsialistidega, olles abiks patsientide tervise küsimuste lahendamisel ning tagades sujuva infovahetuse ja koordineerimise. * Koostööd kooliõdedega, kes tegelevad inimeste tervise edendamise ja riskide ennetamisega erinevates eluetappides. * Organisatsioonisisesed regulaarsed sisekoolitused ning kliinilised arutelud tagavad meeskonna pideva tagasiside ning professionaalse arengu. * Koostööd üldhooldekodus töötavate õdedega, tagades patsientidele vajaliku esmase õendusabi ning vajadusel kaasates perearsti

Nõustamine krooniliste haigustega patsientidele

*Diabeet – veresuhkru jälgimine, insuliini manustamise juhendamine. *Hüpertensioon (kõrge vererõhk) – vererõhu jälgimine, ravimite manustamine, elustiilinõustamine. *Astma ja KOK (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus) – hingamisteede hooldus, inhalaatorite kasutamine. *Südamepuudulikkus – elustiili- ja ravimisoovitused. *Reumatoidartriit – valu ja liikumispiirangute leevendamine. *Kilpnäärmehaigused – hormoonravi jälgimine ja elustiilinõustamine.

Pereõe roll ennetuses

* Haiguste ennetamine ja tervise edendamine kogukonnas. *Terviseriskide hindamine. *Immuniseerimise korraldamine (vaktsineerimine). *Tervisekontrollide ja sõeluuringute läbiviimine. *Toitumis-, liikumis- ja elustiilinõustamine.

Elustiili nõustamine: * Füüsilise aktiivsuse hindamine * Alkoholi ja uimastite tarvitamise loobumise nõustamine * Suitsetamisest loobumise nõustamine * Hapra eaka sündroomi avastamine ja käsitlus

NB! Immuniseerimist võib läbi viia õde, arst või ämmaemand, kes on läbinud immuniseerimisalase baaskursuse vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt heakskiidetud programmile. Pereõe tegevused immuniseerimisega seonduvalt: Informeerida igas vanuserühmas inimesi või vajadusel nende lähedasi vaktsiinvälditavate haiguste olemuse, võimalike tekkivate tüsistuste osas ning selgitada immuniseerimise olulisust. Vastata lapsevanema/patsiendi küsimustele ja nõustada immuniseerimisega seotud küsimustes. Selgitada immuniseerimise võimalusi ning vajadusel koostada koos patsiendiga immuniseerimise plaan. Selgitada välja hetkel olevad ajutised või püsivad vastunäidustused immuniseerimiseks, vajadusel konsulteerida perearstiga. Dokumenteerida immuniseerimisest keeldumine. Suunata immuniseerima/teostada immuniseerimine ning nõustada patsiente või nende lähedasi immuniseerimis järgsete võimalike kõrvaltoimete osas. Anda patsiendile immuniseerimise järgseid kodused soovitusi. Dokumenteerida õendusabi ja immuniseerimine nõuetekohaselt. Tagada immuniseerimiskabineti varustatus vajalike esmaabi vahenditega sh anafülaktilise šoki raviks

Ennetavad tegevused esmatasandil: * Ülekoormussündroomi ning selle ennetamine * HI-viiruse leviku ennetamine * Sõeluuringute läbiviimine * Rindade kontroll ja günekoloogiline läbivaatus

Soovitused tervise riskitegurite tuvastamiseks: 1. Teadvusseisund. 2. Kaal, pikkus, kehamassiindeks. 3. Hingamissagedus, saturatsioon. 4. Arteriaalne vererõhk, pulss. 5. Kehatemperatuur. 6. Pea-, rinna- ja vööümbermõõt. 7. Nahk, limaskestad ja lümfisõlmed. 8. Luu- ja lihaskond. 9. Kopsude ja südame auskulteerimine. 10. Elektrokardiogramm. 11. Otoskopeerimine. 12. Seedeelundkonna funktsionaalsus. 13. Kõhu palpatsioon ja perkussioon. 14. Nägemisteravus. 15. Kuulmisteravus. 16. Kõne ja suhtlemisoskus. 17. Suguline areng. 18. Vereanalüüsid kapillaar- ja veeniverest. 19. Uriinianalüüs (sh mikrobioloogiline külv; albumiini/kreatiniini suhe). 20. Rooja analüüs. 21. Ninaneelu külv. 22. Bakterioloogiline külv. 23. Väljahingatava õhuvoolu tippkiirus. 24. Valu tugevus.