Rahvatervis mõistekaart

Ver más

RAHVATERVIS- teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu

por Pille-Riin Ilistom

Rahvatervis - sektoritevaheline valdkond, mis hõlmab kõiki rahvastiku tervist parandavaid ja ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga, parandada nende elukvaliteeti ning vähendada tervisealast ebavõrdsust

por Kätriin Taal

Rahva tervis ja seda mõjutavad tegurid

por Anne-Ly Võlli

Rahvatervis

por Liisa Kivistik

Rahvatervis ( rahva - rahvus, tervis - terviklik, terve ) - on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.

Rahvatervise alased tegevused

On jaotud:

Teisesed ennetusstrateegiad -haiguse varajane avastamine ja ravi.

Kolmandad ennetusstrateegiad -töövõimetuse vältimine ja teovõime taastamine.

Esmased ennetusstrateegiad -edendada ja kaitsta tervist ja vältida haigusi.

Eestis on määratletud riigi tasandil:

Rahvatervisepoliitika arendamine

Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine

Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks

Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks

Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine

Keskkonna ja tööohutuse tagamine (toit, vesi, tööohutus)

Epideemiate ennetamine ja kontrollimine

Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring (teostab suures osas Terviseamet ja Tervise Arengu Instituut)

Tervisedendus ( ing.k. health promotion ) - on defineeritud kui inimese tervistväärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervisttoetava elukeskkonna sihipärane arendamine (Rahvatevrise seadus 1995).

Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsioonis toodi esmakordselt välja viis peamist tegevusvaldkonda parema tervise tagamisel rahvastiku tasandil:

Terviseteenistuste ümberorienteerimine (reorientatsioon preventiivsetele teenustele)

Isiklikude oskuste ja teadmiste arendamine

Kogukonna osa tervise tagamisel suurendamine

Tervistsoodustava elukeskkonna loomine

Tervist toetava poliitika kujundamine

Terviseedendamise vahendid (Rahvatervise seadus):

Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine

Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine

Tervistavate teenuste arendamine

Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine

Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana

Meditsiin ( lad.k. medicina/ars medicina - "ravimise kunst" )

Terviseteadused (Ennetus, tervisedendus)

-on uurimisobjektiks rahvastikurühm; -on probleemiks rahvastikurühma tervise hindamine, k.a. need liikmed, kes ise ei otsi meditsiiniabi, kuid kelle tervisele antud uuringud kasu tooks.

Kliiniline meditsiin ( Ravi, taastus )

-on suunatud indiviidide meditsiinilisele teenindamisele; -kuulub tavaliselt haige inimene, kes pöördub ise tervishoiutöötajate poole või suunatakse ravile.

Tervisemõjurite mudelid

Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel Jagatakse tervist mõjutavad tegurid neljaks, missugused on omavahel seotud ning nende toime tervisele on kompleksne :

Sotsiaalsed (rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted)

Keskkondlikud (kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond)

Majanduslikud (töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus)

Personaalsed (millised kujunevad sotsiaalsete normide poolt kultuurikeskkonnas, n. eluviis,sünnikoht, sugu jne)

Tarlov’i tervisemõjurite mudel Mudeli põhjus on rahvastiku tervise olukord sõltuv peamiselt just sotsiaalsetest tervisemõjuritest (poliitiline, sotsiaalne ja majanduskeskkond), mille tulemus on inimese käitumine ja eluviis. Liigitatakse rahvastiku tervise mõjurid nelja kategooriasse:

Sotsiaalsed mõjurid

Terviskäitumine

Tervishoid ehk meditsiiniabi

Geenid ja bioloogia

Ryan ja Travis`e tervise determinatide mudel („ jäämäe mudeli“) Jäämäe veepinnal näha olev osa peegeldab rahvastiku tervise olukorda. Vee all olevas osas peituvad tegurid, mis mõjutavad rahvastiku tervise seisundit. Mida lähemal on tervist mõjutavad tegurid veepinnale, seda kergem on nende mõju hinnata.

Mudel näitab, et kui me keskendume tervisedenduses ainult elanikkonna teadlikuse tõstmisele, oskuste arendamisele ja teavitamisele , siis see ei ole efektiivne, puudutab vaid mõningaid tervisemõjureid ning ei anna oodatavaid tulemusi.

Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel Mudelis on välja toodud inimeste tervist mõjutavad üldised sotsiaal- majanduslikud, kultuuri ja keskkonna tingimused, sotsiaalsed ja ühiskonna mõjurid, elu- ja töötingimused, individuaalse eluviisi ja bioloogilised mõjurid

Mudel näitab, et ka indiviidide käitumine tuleneb neist sotsiaalsetest (ühiskond, riik, poliitika) ja keskkondlikest tingimustest, millises indiviid elab, õpib ja töötab.

Tervise determinandid ( lad.k. "determinans" - piirama, eraldama )

Peamised tervisemõjurid (WHO 1986.a käsitluse järgi)

Võrdsus

Sotsiaalne õiglus

Stabiilne ökosüsteem

Eluks vajalike ressursside olemasolu ja säilimine

Sisetulek

Toit

Haridus

Eluase

Rahu

TAI definitsioon: on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas

Bioloogilised tervisemõjurid (vanus, sugu, pärilikkus, kehakaal, vererõhk jne)

Keskkondlikud tervisemõjurid (füüsiline, bioloogiline, sotsiaalne, kultuuriline jne.)

Käitumuslikud tervisemõjurid (toitumine, kehaline aktiivsus, tubaka ja alkoholi tarbimine, seksuaalkäitumine, liikluskäitumine jne.)

Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid (haridus, töö, sissetulek, etnilisus, sotsiaalne toetus jne.)

Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid (poliitilised otsused, demokraatia, kultuur jne.)

WHO definitsioon: on personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus

Tervishoid (10%)

Keskkond (20%)

Eluviis (50%)

Geneetika (20%)

Salutogenees ( lad.k. "salus" - tervis, "genesis" – teke ) - on muutuv suurus, mis halveneb või paraneb erinevate tervisemõjurite toimel ja määrab keerulistes, rasketes ja stressirikastes olukordades inimese toimetulekuoskused.

Haigus ( ing.k. "desaise" - ebamugavus- või raskustunnet ) - on olukorda, mis põhjustab inimesele kahju või valu.

Patogenees (ladina keeles pathos = haigus, kannatus; kreeka keeles genesis = „sünd“, „põhjus“, „areng“) - on õpetus haiguse arengust.

Tervise kontseptsioonid - on oluline selleks, et tervisevaldkonnas adekvaatselt töötada ning näha neid mõjureid, mille muutmine aitab kaasa optimaalse tervise saavutamisele

Akadeemiline -nähakse tervist kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste, sotsiaalsete, keskkonna, poliitika, majanduse aspektide omavaheliste mõjude tulemust; -on seotud kahe suure teadusvaldkonnaga: psühholoogia ja sotsioloogiaga; -kogukonnateadused selles kontseptsioonis mõjutavad ka inimeste tervist.

Meditsiiniline -tervis käsitletakse haiguse puudumisena, jättes kõrvale muud tegurid; -on palju kritiseeritud; -mudel ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid, mis tervist mõjutavad.

Funktsionaalne -tervist mõistetakse kui organismi suutlikkust täita ühiskonnas oma rolli; -nõuab kokkulepitud väärtushinnangute olemasolu; -sõltub seetõttu palju ühiskonna väärtushinnangutest, mida loetakse normaalseks funktsioneerimiseks.

Statistiline -tervist määratletakse biomeditsiiniliste näitajate alusel; -inimene on statistiliselt haige siis, kui biomeditsiiniliste näitajad esinevad neis normist kõrvalekalle.

Tuleneb sõnast "tervis"

on seotud suutlikkusega kontrollida elukorraldust ja tervisemõjureid (Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) lisanud tervisekäsitlusele funktsionaalne tähendus, 1990-ndast aastast)

on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine (koostatud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt, 1948-ndast aastast )