by Signe Vedler 7 years ago
612
Kasutajamugavuse spetsialist-koopia muutmiseks(05.01.2018)
by Signe Vedler 7 years ago
612
ÕV1 tunneb kasutajakogemuse analüüsi põhimõtteid
HK1 selgitab kasutajakogemuse analüüsi põhimõtteid kasutades erialast terminoloogiat;
HK2 kirjeldab küsimustiku koostamise põhimõtteid lähtudes lähteülesandest
ÕV2 koostab küsimustiku lähtudes lähteülesandest
HK1 selgitab mida kasutajalt teada soovib lähtudes lähteülesandest;
HK2 määratleb sihtrühma lähtudes lähteülesandest;
HK3 kirjeldab sihtrühma valimit lähtudes sihtgrupi objektide tunnustest;
Teema: Personas
ÕV3 analüüsib andmeid kasutades uurimuse meetodit;
HK1 valib sobiva analüüsimeetodi lähtudes uurimuse olemusest;
HK2 täiendab sihtgrupi kirjeldusi lähtudes küsitluste tulemustest;
HK3 kasutab analüüsi tulemusi lähteülesande täpsustamiseks.
ÕV4 katsetab erinevaid lahendusi lähtudes AB testimise põhimõtetest;
HK1 jälgib erinevate lahenduste kasutatavust;
HK2 valib sobiva lahenduse lähtudes testimise tulemustest.
Margit ja Tarmo
ÕV1 tunneb efektiivse suhtlemise põhimõtteid
HK1 kirjeldab infovahetusel psühholoogilise kontakti loomise vahendeid ja võimalusi
HK2 selgitab mitteverbaalsel suhtlemisel märgilist tähendust omavaid otseseid ja kaudseid komponente
HK3 kirjeldab erinevaid suhtlemistõkkeid ja nendest üle saamise võimalusi
HK4 kirjeldab isikutaju mehhanisme ja mõju suhtlemisel
ÕV2 kasutab aktiivset kuulamist erialase info vahetamiseks
HK1 kirjeldab kuulamistehnikate kasutusvõimalusi kontakti loomisel ja jätkutehnikaid vestluse jätkamiseks
HK2 valib sobiva suhtlemistiili lähtudes lähteülesandest
HK3 kasutab ümbersõnastamist vestluspartnerilt saadud info täpsustamiseks ja tagasisidestamiseks
HK3 teeb suhtlemisest järeldusi psühholoogilisel tasandil.
Teemad:
Suhtlemiskompetentsus ja selle arendamise võimalused
Suhtlemine kui kommunikatsiooniprotsess
Suhtlemisvormid ja suhtlkemisvahendid
Suhtlemistõkked
Kuulamine ja kuulamistehnikad ja -tõkked.
Isikutaju ja selle mõju suhtlemisel. Tajumehhanismid
Järelduste tegemine psühholoogilisel tasandil.
ÕV1 on teadlik ärieesmärkidest ja organisatsiooni taotlustest;
HK1 kirjeldab organisatsiooni vajadusi lähtudes organisatsiooni ärimudelist ja struktuurist;
HK2 seostab kasutaja gruppide erinevaid vajadusi ja infosüsteemi erinevaid mooduleid;
HK3 selgitab organisatsiooni veebilehe olulisust ettevõtte toote/teenuse turundamisel;
HK4 kirjeldab tarkvarafirma pakutavaid teenuseid, nende pakkumisega seonduvaid ametikohti ja nende põhiülesandeid, töökeskkonda ja töötingimusi.
Liidame Projektijuhtimise alla
Eve S ja Timo
ÕV1 toimib õiguspäraselt veebilehte ja infosüsteemi luues ja hallates
HK1 lähtub veebilehe/infosüsteemi haldamisel õiguslikest alustest;
HK2 seostab kasutajate erinevaid juurdepääsuõigusi lepingus sätestatuga
HK3 kasutab litsentseerimise põhimõtteid vastavalt õiguslikele alustele
Signe ja Raivo
ÕV1 teostab meeskonnatööna projekti vastavalt lähteülesandele
HK1 kirjeldab projektijuhtimisega seotud toiminguid lähtudes projekti faasidest ja juhtimisvalldkondadest
HK2 koostb projektiplaani kasutades projektihaldamise infotehnoloogilisi vahendeid
HK3 teostab meeskonnatööna projekti vastavalt projektioplaanile
HK4 analüüsib projekti tulemuslikkust vastavalt juhendmaterjalile
Anne
ÕP1 kasutab värvimudeleid ja värviskeeme lähtudes ülesande püstitusest
HK1 tunneb värvipsühholoogiat ja värvipimedusega seotud erisusi kujundamisel
HK2 kirjeldab värvimudeleid ja nende erinevusi
HK3 määrab värvikoode erinevates värvimudelites
HK4 teab värviskeemide loomise vahendeid ja oskab luua erinevaid värviskeeme lähtudes lähteülesandest
HK5 analüüsib ettevõtete stiiliraamatuid juhendi alusel
ÕP2 saab aru kasutajaliidese visuaalsest hierarhiast ja tunneb erinevaid disaini mustreid
HK1 teab visuaalse disaini printsiipe
HK2 kasutab visuaalse disaini vahendeid (kontrast, värv, suurus, ruum)
HK3 analüüsib kasutajaliidese disaini mustreid (F- ja Z-muster, sümmeetria/asümmeetria, kaardid (cards), ruudustik (grids), jagatud ekraan (split screen) jm)
ÕV3 tunneb arvutigraafika põhimõisteid, liike ja kasutusvaldkondi
HK1 kirjeldab raster- ja vektorgraafika olemust, erinevusi ja kasutusvaldkondi, oskab tuua näiteid
HK2 kasutab arvutigraafikaga seonduvat terminoloogiat ja väljendab ennast arusaadavas õppekeeles
HK3 tunneb erinevaid graafikafailide formaate
HK4 valib vastavalt eesmärgile salvestamiseks sobivaima failiformaadi
ÕV4 valdab baastasemel trüki- ja veebigraafika loomiseks kasutatavaid vahendeid ja töövõtteid
HK1 valdab peamisi raster- ja vektorgraafika programmi töövahendeid ja -võtteid
HK2 omab ülevaadet tüpograafiast ja teab fondi valiku põhimõtteid
HK3 loob hea graafilise disaini ja värvilahendusega sihtgrupiga arvestavaid materjale
HK4 valmistab ette graafikafaili printimiseks
HK5 valmistab ette graafikafaili veebis kasutamiseks
HK6 analüüsib enda töid ja kirjeldab kasutatud töövahendeid ja -võtteid
ÕV5 kujundab kasutajaliidese erinevatele ekraanidele (mobiilivaade, arvutivaade) lähtudes lähteülesandest
HK1 loob kasutajaliidese kavandi lähtudes lähteülesandest
HK2 loob kasutajaliidese kujunduse lähtudes lähteülesandest
HK3 skaleerib kujunduse erinevatele seadmetele (scaling on devices)
Eve
ÕV1 kasutab matemaatika ja loogika põhiseoseid koodi koostamisel
HK1 kasutab lausearvutuse tehteid ja loogilisi samaväärsusi selgitamaks matemaatilise loogika seoseid koodi kirjutamisega;
ÕV2 tunneb programmeerimise algoritmilist põhimõtet;
HK1 koostab plokkskeemi ning minimaliseerib plokkskeemi lähtudes tegevuste sarnasusest;
ÕV3 kasutab enamlevinud programmeerimiskeele süntaksit koodi kirjutamisel;
HK1 koostab lähekoodi lähtudes plokkkeemist;
ÕV4 rakendab tüüpilise programmeerimiskeele käske lähtudes lähteülesandest;
HK1 koostab vigadeta lähekoodi vastavalt programmeerimiskeele reeglitele;
ÕV5 kommenteerib koodi lähtudes koodi kirjutamise heast tavast.
HK1 kirjeldab koodi tööpõhimõtete vastavalt programmeerimiskeele ülesehitusele.
ÕV6 tunneb objektorienteeritud programmeerimise põhimõtet
HK1 kirjeldab klassid lähtudes objekti kirjeldustüübist;
HK2 selgitab objektorienteeritud programmeerimise loogikat lähtudes lähteülesandest.
ÕV7 kasutab objekti kirjeldustüüpi reaalse objekti töötlusel;
HK1 valmistab objektid lähtudes klasside kirjeldusest;
HK2 ühendab objektid tegevuste abil lähtudes lähteülesandest.
Anne ja Anna
ÕV1 integreerib erinevaid IT-süsteemide riistvarasüsteeme lähtuvalt kasutusmugavuse spetsialisti tööülesannetest;
HK1 prognoosib riistvara vajaduse koos vastavate parameetritega eeldatava koormuse korral;
HK2 selgitab süsteemide integreerimise võimalusi lähtudes nõuetest ja ergonoomika põhimõtetest;
HK3 paigaldab täiendava riistvarakomponendi või lisaseadme lähtudes süsteemi nõuetest;
HK4 kirjeldab põhilisi riistavaralisi probleeme nutiseadmete mittetoimimisel.
ÕV2 haldab operatsioonisüsteemi lähtuvalt süsteemi nõuetest ja kasutusmugavuse petsialisti tööülesannetest;
HK1 selgitab komponentide koostoimimisvõime tagamise võimalusi;
HK2 selgitab kasutajaliidese mittetoimimisel esinevad operatsioonisüsteemiga seotud peamised vigu ja nende ennetamise ning likvideerimise võimalused;
HK3 paigaldab ja haldab operatsioonisüsteemi lähtudes süsteemi nõuetest;
HK4 tegutseb juhendi alusel süsteemi kõrvalekalde likvideerimisel lähtudes veateatest logis.
ÕV3 mõistab arvutivõrgu toimimise põhimõtet kasutajamugavuse spetsialisti tööülesannetele vajalikul tasemel;
HK 1 kirjeldab erinevate võrguseadmete tööpõhimõtteid ja kasutusvaldkondi lähtudes kasutusala eesmärgist;
HK 2 kirjeldab võrgu tüüpe lähtudes erinevatest võrgutehnoloogiatest
HK 3 kirjeldab võrguprotokolle lähtudes erinevatest mudelitest
HK4 teostab kasutajaliidese üleslaadimise kasutades FTP teenust; HK4 seadistab klientrakendusi juhendi alusel.
ÕV4 järgib oma töös infoturbe põhimõtteid ja kehtivat seadusandlusest;
HK 1 kirjeldab andmete ja teabe võimalikke ohte lähtudes riskianalüüsist;
HK 2 leiab meetmeid ohtude mõju vähendamiseks lähtudes otstarbekusest;
HK 3 kirjeldab IT-süsteemi spetsialisti ja ülejäänud töötajate rolli infoturbes.
Anna ja Mihhail
ÕV 1 loob arenguportfoolio õpingute raames loodud töödest;
HK1 valib vahendid portfoolio loomiseks;
HK2 kogub õpingute käigus loodud tööd oma erialase arengu esitlemiseks;
HK3 süstematiseerib tööd lähtudes portfoolio koostamise juhendist;
HK4 koostab eneseanalüüsi sh tööde analüüsi lähtudes standarditest ja trendidest
HK5 küsib arvamuse oma erialase arengu kohta erialaspetsialistilt.
Hindamisülessanne:
koostab ja esitleb arenguportfoolio. Lisab tööde juurde lähteülesande, kasutatud tehnoloogiate ja vahendite kirjelduse.
analüüsib erinevate projektide tööde teostust, et tuua välja erialane areng.
Erialaspetsialistil on erialane ettevalmistus või vähemalt 3 aastane veebiarenduse või veebidisaini alane töökogemus.
ÕV1 mõistab ärivõimalusi lähtudes iseenda eeldustest ja oskustest ning keskkonna toetavatest ja piiravatest teguritest
HK1 kirjeldab enda võimalusi tegutsemiseks ettevõtjana või ettevõtliku töötajana, lähtudes eriala ettevõtluskeskkonnast;
HK2 selgitab juhendi alusel ettevõtte toimimist olemasolevas ettevõtluskeskkonnas
HK3 arutleb meeskonnas kavandatud äriidee teostatavuse üle.
ÕV2 kavandab turundustegevused äriidees kirjeldatud tootele, tarbijale ja turutingimustele
HK1 kirjeldab meeskonnatööna sihtrühmi ja turgu lähtuvalt tootest
HK2 kirjeldab meeskonnatööna valitud turundustegevusi lähtuvalt sihtrühmast, turust ja tootest
ÕV3 mõistab ettevõtte eelarvestamise, finantseerimise ja majandusarvestuse põhimõtteid lähtudes õigusaktidest ja heast tavast
HK1 koostab juhendi alusel meeskonnatööna ettevõtte investeeringute ja tegevuskulude eelarve ning müügiprognoosi
HK2 selgitab meeskonnatööna ettevõtte finantseerimisvõimalusi
HK3 selgitab juhendi alusel majandusarvestuse põhimõtteid lähtudes õigusaktides sätestatud nõuetest ja heast tavast
ÕV4 kavandab ettevõtluse õpitavas valdkonnas lähtudes äriideest ja ettevõtluskeskkonnast
HK1 koostab ärimudeli meeskonnatööna lähtudes valitud strateegiast
HK2 kirjeldab asutamisprotsessi vastavalt valitud ettevõtlusvormile
HK3 hindab meeskonnatööna juhendamisel ettevõtte tasuvust lähtuvalt ärimudelist
Koostöös kunstikooliga
Ikonograafia
Logod
Värvid
Kompositsioon
Firma brändist lähtumine
Firma identiteet
ÕV1 tunneb töömaailmas kasutatavaid veebitehnoloogiaid ja kujundusvahendeid
HK1 kasutab suhtlemisel kliendiga korrektset erialast terminoloogiat eesti ja inglise keeles
HK2 selgitab erinevate tehnoloogiate ja keelte erinevusi ja võimalusi veebikujundamisel
HK3 valib sobiva tehnoloogia ja kujundusvahendid lähtudes töömahust ja lähteülesande keerukusest
ÕV2 kasutab struktureeritud, optimeeritud CSS koodi ja semantilist HTML koodi lähtudes W3C standardist ja kokkulepitud koodistandardist;
HK1 kasutab märgend- ja stiililehe keelt kasutajaliidese loomisel arvestades erinevate seadmete ja operatsioonisüsteemi eripärasid;
HK2 kasutab Javascripti kasutajaliidese skripti loomiseks;
HK3 kirjutab struktureeritud, optimeeritud koodi lähtudes koodistandardist ja tööturul enimkasutusel olevatest veebitehnoloogiatest
HK4 arvestab koodi kirjutamisel kasutajate erivajadustega lähtudes WCAG-2.0 standardist
ÕV3 kujundab kasutajaliidese visuaalse väljundi lähtudes lähteülesandest
HK1 loob struktuurikavandi lähtudes lähteülesandest;
HK2 testib funktsionaalsuse olemasolu lähtudes lähteülesandest
HK3 planeerib navigeerimise lähtudes optimaalsest rakenduse kasutusmugavusest
HK4 kujundab kasutajaliidese lähtudes disainitrendidest, seadmete ja operatsioonisüsteemi eripärast
HK5 testib kasutajamugavust kasutades kasutusmugavuse testimise vahendeid
HK6 viib sisse parendused lähtudes testimise tulemustest
HK7 arvestab kasutajaliidese kujundamisel WCAG-2.0 standardit
HK8 dokumenteerib kasutajaliidese teostuse kasutades korrektset erialast terminoloogiat eesti ja inglise keeles.
HK9 koostab stiiliraamatu kasutajaliidese kujunduse kasutamiseks
High ja low level disain, Marvelis loodud prototüübid, sketchis on tehtud screenid igale liigutusele lehel.
Hindamisülesanne:
loob kasutajaliidese struktuuri ja disaini: koostab lähteülesande põhjal kasutajaliidese (veebilehe ja mobiilirakenduse disainikavandi), hindab vajalikke ressursse, valib sobivad veebikujundusvahendid, analüüsib kasutajaliidese disaini ja testib kasutusmugavust kasutajakogemuse alusel ja vajadusel parandab vead, dokumenteerib tegevused projektihaldustarkvaras, koostab stiiliraamatu kasutajaliidese kujunduse kasutamiseks, analüüsib projekti kasulikkust (jätkusuutlikkus, edasiarendamise võimalused).
Õppemeetodid:
Köitev loeng
Praktilised ülesanded
Projektõpe
Usebility test Kujunduse testimine
Standardsete elementide kujundamine nt HTML outline
Ikoonid
SVG graafika
SASS ja LESS
ÕV 1 tunneb veebiarenduse protsessi erinevaid etappe lähtudes tarkvaraarenduse elutsüklist;
HK1 võrdleb arendusprotsessi juhtimises kasutatavaid meetodeid lähtudes ülesande eripärast;
HK2 kirjeldab tarkvaraarendusmetoodikate erinevusi lähtudes lähteülesandest;
HK3 selgitab andmemudeli struktuuri lähtudes lähteülesandest.
ÕV2 teostab veebilehe projekti kasutades veebiarenduse vahendeid ja meetodeid.
HK1 selgitab ja kirjeldab veebiarenduse eesmärke lähtudes lähteülesandest;
HK2 valib sobiva mudeli ja arendusraamistiku veebilehe projektiks
HK3 kasutab olemi suhtediagramme lähteülesande funktsionaalsuse mõistmiseks
HK4 optimeerib arendustegevused kasutades lean põhimõtteid
HK5 dokumenteerib kasutajaliidese teostuse projektihaldussüsteemis kasutades korrektset erialast terminoloogiat
ÕV3 testib loodud lahendust lähtudes püsitatud ülesandest
HK1 koostab testimise plaani lähtudes arendusprojektist
HK2 kasutab testimisel kasutajakogemuse testimise meetodeid;
HK3 testib tarkvara funktsionaalsust kasutades tarkvaratestimise meetodeid;
HK4 viib sisse parendused lähtudes testimise tulemustest.
ÕV4 loob ja haldab veebiserveri lähtudes lähteülesandest
HK1 loob veebiserveri lähtudes lähteülesande olevatest funktsionalsetest nõuetest;
HK2 haldab veebiserverit seadistades haldusvahendeid.
Hindamisülesanne:
loob veebilehe : koostab lähteülesande põhjal kasutajalood, hindab vajalikke ressursse, valib sobiva metoodika ja veebiarendusvahendid, paigutab lehe veebiserverisse, testib veebilehte ja vajadusel parandab vead, dokumenteerib tegevused projektihaldustarkvaras ja kasutab arendamise käigus versioonihaldussüsteemi, analüüsib projekti kasulikkust (jätkusuutlikkus, edasiarendamise võimalused).
Õppemeetodid:
Köitev loeng
Praktilised ülesanded
Projektõpe
Voog, Edicy
Joomla
Drupal
Wordpress
React
Angular 1 ja 2
