Melvin, Virko, Kender

Bioelemendid

Makroelemendid

Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes

Kaltsium

Vajame luude ja hammaste tugevana hoidmiseks. Puudusel hambad ja luud on nõrgemad.

Settekivimid, mineraalid

Süsinik

vajame süsinikuühendite evolutsiooniks

Tahm, teemant

Hapnik

hapniku vajame organismi põhiosas biomolekulide lõhustumiseks, mis võimaldab organismidel kasutada biomolekulide (glükoos, rasvhapped jt.) energiat. Puudusel võib tekkida aneemia.

Atmosfäärist

Naatrium

vajame: rakkude normaalseks membraanipotentsiaaliks, osmootse rõhu säilumiseks, organismi normaalseks veevahetuseks, membraantranspordiks ja imendumiseks , mitmete ensüümide aktivatsiooniks. Suuremal puudusel võib inimene lõpetada kooma või surmaga.

Keedusool

Mikroelemendid

Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses

Jood

Vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja ühtlasi kilpnäärme normaalseks talitluseks. Puudusel mõjutab väikelaste kasvu ja vaimset arengut, organismi metabolismi kiirust, juuste, küünte ja naha seisundit.

Kala, juust, muna

Fluor

Fluor on vajalik hammaste arenguks, ta suurendab ka kaltsiumi deponeerumist hambakudedes. Puudusel juuste välja langemise oht, sagedased hammaste kahjustused, luude ja küünte kehv olukord.

Kivimid, mineraalid

Raud,

eluks vajaliku hapniku sidumises ja transpordis, Ilma rauata keha rakud ei kasvaks ega areneks ning vere hüübimine oleks takistatud

Liha, muna, leib

Orgaanilised ühendid organismides

Bioaktiivsed ained organismis

Hormoonid

struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.

-Pikemalt artiklis Rasvlahustuvad hormoonid. -Pikemalt artiklis Vesilahustuvad hormoonid. -rasvlahustuvad hormoonid ka polaarsed hormoonid (nt steroidid, türoidhormoonid, mis omavad hormoonilaadset toimet); -vesilahustuvad hormoonid ka mittepolaarsed hormoonid (ka polüpeptiidhormoonid, proteiinhormoonid, glükoproteiinid ja katehhoolamiinid, epinefriin jpt).

Vitamiinid

sest need osalevad ainevahetusprotsessis, reguleerivad närvide tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumis. nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel. sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse mitmeid vitamiine antioksüdantideks.

rasvlahustuvad (vitamiinid A, D, E, K) vesilahustuvad (vitamiinid B1, B₂, niatsiin, B₆, folaadid, B₁₂, C)

ensüümid

Ensüümid on hädavajalikud, et rakkudes läbiviidavad metaboolsed reaktsioonid toimuksid piisava kiirusega toetamaks elu toimimist

Ensüümid jaotatakse kuude põhiklassi: oksüdoreduktaasid, transferaasid, hüdrolaasid, lüaasid, isomeraasid ja ligaasid

Anorgaanilised ained organismis

Globaalses veebilansis on täheldatud inimese poolt esile kutsutud häireid. See avaldub näiteks jõgede äravoolu vähenemises ja ookeanide veetaseme üldises tõusus.

Tavaliselt tuuakse veebilanss välja kuu või aasta lõikes, eristatakse tasakaalustamata ja tasakaalustatud veebilanssi.

Täiskasvanutel on veevajadus 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta (ligikaudu 1 ml 1 kcal toiduenergia kohta).

Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni.

Nukleiinhapped

Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip.

Nukleiinhapete funktsioon rakus on säilitada ja edastada geneetilist informatsiooni, mis on kodeeritud DNA nukleotiidide järjestusse. Teine oluline nukleiinhapete funktsioon on geeniekspressioon RNA vahendusel.

Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA

Valgud

Denaturatsioon tähendab biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste muutumist temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel

Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele peptiididega seotud aminohapetest

Valgud on kõige mitmekesisemad makromolekulid elusorganismides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja hoiustavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, osalevad närviimpulsside ülekandes, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist.

Süsivesinikud

Organism vajab regulaarselt kütust ja süsivesikud on organismi tähtsaimaks energiaallikaks

Peamine toidu süsivesinik on tärklis

Süsivesinikud on põhilised organismi energiaallikad

Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest

Lipiidid

Saame toiduõlist, margariinist

Lipiidid täidavad organismis eeskätt energeetilist funktsiooni, talletades ja vabastades energiat

õlid, vahad, steroidid

Mis need on?

Bioelemendid on keemilised elemendid, mis moodustava organismi elementaarkoostise